Jänkide energiaplaan luhtumas

Erinevaist allikaist on Äripäevale teatatud, et läbirääkimised on täna jõudnud faasi, kus NRG on projektist äraütlemise äärel.

Ehkki aasta algul jõudsid NRG ja Eesti riigi esindajad kokkuleppele, et Eesti Energia erastamise esimese etapina tehakse energitootmise alal koostööd, ei ole osapooled seni ühisfirma tegevust ning põhivaldkondi paika paneva koostöö ja arengu lepingut suutnud sõlmida.

Viimati Eestist saadetud lepinguprojektile saabus USAst hiljuti 15 punktist koosnev vastus.

Majandusministeeriumi asekantsler Arvi Hamburg selgitas, et ameeriklased läkitasid Eestile vastuse, milles nad küsisid selgitusi ja avaldasid oma arvamust.

«Need on juristide poolt kaunis kavalasti koostatud küsimused ja arvamusavaldused,» teatas Hamburg. Ta avaldas seisukoha, et NRG tahab Eesti huvides selgusele jõuda ja see on loogiline. «Teisalt tahavad ameeriklased meilt ka järeleandmisi saada,» nentis Hamburg.

Ameeriklased on öelnud, et nad toovad ühisfirma loomisel kaasa 250 miljonit dollarit investeeringuid. «See jutt on algusest peale vale olnud,» teatas Hamburg.

Algusest peale on Hamburg enda sõnul öelnud, et jutt ei ole 250 miljoni dollarilisest investeeringust, vaid 50 miljoni dollari suurusest investeeringust aktsiakapitali ja kuni 200 miljoni dollari suurusest laenust.

Hamburgi sõnul soovis Eesti, et kogu ühisfirma teenitud kasumit välja ei viidaks, vaid et kehtestataks konsensuse alusel reinvesteeringunõue.

«See on tegelikult kogu kompleks küsimusi, mis on nn ärilisel põhjal esitatud, ja sellest tuleb aru saada, sest NRG on ikkagi erafirma ja neil on täiesti ükskõik, mis meil siin on. Nad tahavad ju raha teenida,» arutles Hamburg.

Kolmas problemaatiline küsimus on tema sõnul seotud ikkagi hindade ning müügilepingute ja garantiidega. Riigile kuuluvad elektrivõrgud peaksid ameeriklaste seisukoha järgi olema kohustatud ostma ühisfirmalt elektrit. «Me ei saa sellist garantiid anda,» kinnitas Hamburg.

Hiljuti läbirääkimiste töögruppi arvatud erastamisagentuuri peadirektor Väino Sarnet ütles esmaspäeval pärast järjekordset läbirääkimistevooru, et osapooled on kokkuleppele jõudnud küsimustes, mis puudutavad ühisfirma vormilist külge. Üheski sisulises küsimuses ei ole NRG Energy ja Eesti riigi esindjad tema sõnul kokkuleppele jõudnud.

NRG Energy Eesti projekti juht Steven Wolf eitas, et Eesti valitsuse suhtumine oleks jahenenud. Küsimusele, millistes punktides täpselt Eesti ja Ameerika pool kokkuleppele ei suuda jõuda, vastas Wolf: «Oleme praegu läbirääkimiste faasis. Ühisettevõtte loomise detaile soovime arutada Eesti valitsuse, mitte ajakirjanduse esindajatega.»

Wolf ütles, et koostöö on kindlasti võimalik ja töö selles vallas see praegu käib. Küsimusele, kui kaua on ameeriklased valmis pidama läbirääkimisi ja kas nad on määranud mingi ühisettevõtte loomise lõpptähtaja, vastas Wolf: «Mingit tähtaega praegu paika pandud ei ole. Praegu käivadki läbirääkimised konkreetsete detailide ja tähtaegade kinnitamise üle. Praegu me neist asjust avalikult rääkida ei soovi. Kui meie partnerid seda soovivad, siis on see nende otsus.»

NRG Energy maaletoojaks nimetatud endine energeetikaminister Arvo Niitenberg teatas, et kuna ta teab küllalt hästi NRG Energy pakkumust, siis tema arusaama kohaselt on arutusel fundamentaalsed küsimused. Näiteks ei ole pooled jõudnud üksmeelele, kuidas tõlgendada koostöölepingus punkti, mis sätestab ühisfirma eriõigused, lausus Niitenberg. «Eesti pool räägib ühtmoodi ja ameeriklased veidike teistmoodi,» selgitas ta. Küsimusele, millal NRG ja Eesti riik võiksid kokkuleppele jõuda, vastas Niitenberg, et kokkuleppele jõudmine võib olla suhteliselt kaugel.

«Ameeriklased on üllatunud, et asjad ei liigu nii, nagu nad sooviksid, ning neile ilmselt tundub, et nende aktiivsus on suurem kui Eesti poolel,» avaldas Niitenberg arvamust.

Tema sõnul on palju võimalusi Eesti energeetikasüsteemi arendamiseks, kuid ühel hetkel tuleb valik teha. Me oleme sellele momendile lähedal, lisas ta.

Soome firma Imatran Voima ja rootslaste Vattenfalli huvist Eesti Energia vastu rääkides märkis Niitenberg, et need kaks on Eesti Energiast olnud huvitatud kaua aega, aga erinevalt jänkidest pole ta skandinaavlaste pakkumustes konkreetseid rahanumbreid näinud.