Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Jänkide energiaplaan luhtumas

    Erinevaist allikaist on Äripäevale teatatud, et läbirääkimised on täna jõudnud faasi, kus NRG on projektist äraütlemise äärel.
    Ehkki aasta algul jõudsid NRG ja Eesti riigi esindajad kokkuleppele, et Eesti Energia erastamise esimese etapina tehakse energitootmise alal koostööd, ei ole osapooled seni ühisfirma tegevust ning põhivaldkondi paika paneva koostöö ja arengu lepingut suutnud sõlmida.
    Viimati Eestist saadetud lepinguprojektile saabus USAst hiljuti 15 punktist koosnev vastus.
    Majandusministeeriumi asekantsler Arvi Hamburg selgitas, et ameeriklased läkitasid Eestile vastuse, milles nad küsisid selgitusi ja avaldasid oma arvamust.
    «Need on juristide poolt kaunis kavalasti koostatud küsimused ja arvamusavaldused,» teatas Hamburg. Ta avaldas seisukoha, et NRG tahab Eesti huvides selgusele jõuda ja see on loogiline. «Teisalt tahavad ameeriklased meilt ka järeleandmisi saada,» nentis Hamburg.
    Ameeriklased on öelnud, et nad toovad ühisfirma loomisel kaasa 250 miljonit dollarit investeeringuid. «See jutt on algusest peale vale olnud,» teatas Hamburg.
    Algusest peale on Hamburg enda sõnul öelnud, et jutt ei ole 250 miljoni dollarilisest investeeringust, vaid 50 miljoni dollari suurusest investeeringust aktsiakapitali ja kuni 200 miljoni dollari suurusest laenust.
    Hamburgi sõnul soovis Eesti, et kogu ühisfirma teenitud kasumit välja ei viidaks, vaid et kehtestataks konsensuse alusel reinvesteeringunõue.
    «See on tegelikult kogu kompleks küsimusi, mis on nn ärilisel põhjal esitatud, ja sellest tuleb aru saada, sest NRG on ikkagi erafirma ja neil on täiesti ükskõik, mis meil siin on. Nad tahavad ju raha teenida,» arutles Hamburg.
    Kolmas problemaatiline küsimus on tema sõnul seotud ikkagi hindade ning müügilepingute ja garantiidega. Riigile kuuluvad elektrivõrgud peaksid ameeriklaste seisukoha järgi olema kohustatud ostma ühisfirmalt elektrit. «Me ei saa sellist garantiid anda,» kinnitas Hamburg.
    Hiljuti läbirääkimiste töögruppi arvatud erastamisagentuuri peadirektor Väino Sarnet ütles esmaspäeval pärast järjekordset läbirääkimistevooru, et osapooled on kokkuleppele jõudnud küsimustes, mis puudutavad ühisfirma vormilist külge. Üheski sisulises küsimuses ei ole NRG Energy ja Eesti riigi esindjad tema sõnul kokkuleppele jõudnud.
    NRG Energy Eesti projekti juht Steven Wolf eitas, et Eesti valitsuse suhtumine oleks jahenenud. Küsimusele, millistes punktides täpselt Eesti ja Ameerika pool kokkuleppele ei suuda jõuda, vastas Wolf: «Oleme praegu läbirääkimiste faasis. Ühisettevõtte loomise detaile soovime arutada Eesti valitsuse, mitte ajakirjanduse esindajatega.»
    Wolf ütles, et koostöö on kindlasti võimalik ja töö selles vallas see praegu käib. Küsimusele, kui kaua on ameeriklased valmis pidama läbirääkimisi ja kas nad on määranud mingi ühisettevõtte loomise lõpptähtaja, vastas Wolf: «Mingit tähtaega praegu paika pandud ei ole. Praegu käivadki läbirääkimised konkreetsete detailide ja tähtaegade kinnitamise üle. Praegu me neist asjust avalikult rääkida ei soovi. Kui meie partnerid seda soovivad, siis on see nende otsus.»
    NRG Energy maaletoojaks nimetatud endine energeetikaminister Arvo Niitenberg teatas, et kuna ta teab küllalt hästi NRG Energy pakkumust, siis tema arusaama kohaselt on arutusel fundamentaalsed küsimused. Näiteks ei ole pooled jõudnud üksmeelele, kuidas tõlgendada koostöölepingus punkti, mis sätestab ühisfirma eriõigused, lausus Niitenberg. «Eesti pool räägib ühtmoodi ja ameeriklased veidike teistmoodi,» selgitas ta. Küsimusele, millal NRG ja Eesti riik võiksid kokkuleppele jõuda, vastas Niitenberg, et kokkuleppele jõudmine võib olla suhteliselt kaugel.
    «Ameeriklased on üllatunud, et asjad ei liigu nii, nagu nad sooviksid, ning neile ilmselt tundub, et nende aktiivsus on suurem kui Eesti poolel,» avaldas Niitenberg arvamust.
    Tema sõnul on palju võimalusi Eesti energeetikasüsteemi arendamiseks, kuid ühel hetkel tuleb valik teha. Me oleme sellele momendile lähedal, lisas ta.
    Soome firma Imatran Voima ja rootslaste Vattenfalli huvist Eesti Energia vastu rääkides märkis Niitenberg, et need kaks on Eesti Energiast olnud huvitatud kaua aega, aga erinevalt jänkidest pole ta skandinaavlaste pakkumustes konkreetseid rahanumbreid näinud.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Tallinna Sadam kasvatas reisijate arvu 87%, ent kaubamaht vähenes
Tänavu III kvartalis läbis Tallinna Sadama sadamaid 2,5 miljonit reisijat ja 4,4 miljonit tonni kaupa. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas reisijate arv 87% ehk 1,2 miljoni reisija võrra, samas kaubamaht vähenes 33%.
Tänavu III kvartalis läbis Tallinna Sadama sadamaid 2,5 miljonit reisijat ja 4,4 miljonit tonni kaupa. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas reisijate arv 87% ehk 1,2 miljoni reisija võrra, samas kaubamaht vähenes 33%.
Maksueksperdid: nii surevad Eestis teenusplatvormid ja tekib suurim „tööandja“
Parimal juhul ootab toitu või taksot tellides edaspidi hinnatõus, halvimal juhul kannatab ka teenus, sest pakkujaid jääb vähemaks, kirjutavad advokaadibüroo Sorainen maksutiimi liikmed vandeadvokaat Verner Silm ja jurist Marian Moldau.
Parimal juhul ootab toitu või taksot tellides edaspidi hinnatõus, halvimal juhul kannatab ka teenus, sest pakkujaid jääb vähemaks, kirjutavad advokaadibüroo Sorainen maksutiimi liikmed vandeadvokaat Verner Silm ja jurist Marian Moldau.
Tagasihoidliku kauplemispäeva lõpetasid Balti börsid positiivselt
Balti turud jätkasid täna tõusuga, Baltic Benchmark sulgus täna 0,49% plussis. Tallinna börs tõusis enim 0,81%, Riia börs kerkis 0,29% ning Vilniuse börs väikese tõusuga suurt muutust ei näidanud.
Balti turud jätkasid täna tõusuga, Baltic Benchmark sulgus täna 0,49% plussis. Tallinna börs tõusis enim 0,81%, Riia börs kerkis 0,29% ning Vilniuse börs väikese tõusuga suurt muutust ei näidanud.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Pevkur esitab välisluure juhiks Kaupo Rosina
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Läänemets liialdas. Ukraina põgenikke aitasid piiril vabatahtlikud Vene vabatahtlik: saame ukrainlastele segamatult abi pakkuda
Siseminister Lauri Läänemets väitis, et Venemaa võimud viisid teadmata suunas ära Eesti kagupiiril järjekordadesse kogunenud Ukraina pagulased. Piiripunktides põgenikega tegelevate vabatahtlike sõnul on see vale või vähemalt arusaamatu liialdus.
Siseminister Lauri Läänemets väitis, et Venemaa võimud viisid teadmata suunas ära Eesti kagupiiril järjekordadesse kogunenud Ukraina pagulased. Piiripunktides põgenikega tegelevate vabatahtlike sõnul on see vale või vähemalt arusaamatu liialdus.
Uuring: pea pooled ettevõtted kavatsevad kuue kuu jooksul palka tõsta
Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalka tõsta 43% tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54% tööandjatest.
Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalka tõsta 43% tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54% tööandjatest.

Olulisemad lood

Maailmakuulus landitootja kolibki tootmise Eestisse
Soome landitootja Rapala andis teada, et otsustas nugade ja lantide tootmise kolida üle Pärnusse, mille üksuse juht tõdes aga, et praegu on pigem äraootamise aeg.
Soome landitootja Rapala andis teada, et otsustas nugade ja lantide tootmise kolida üle Pärnusse, mille üksuse juht tõdes aga, et praegu on pigem äraootamise aeg.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.