• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Palu pääses kriminaalasjast

    Aleksandrov sõnas, et kuriteo koosseis nimetatud asjas puudub. Tema sõnul otsest kahju riigile pole tekitatud ja saamata jäänud kasu ei saa võtta riigile tekitatud kahjuna.
    1994. aastal otsustas tolleaegne Tallinna Sadama peadirektor Peeter Palu haldusnõukogu nõusolekut küsimata loobuda ASi Scantrans aktsiate eelisostuõigusest. Sellega vähenes riigiettevõtte osalus Scantransis 55 protsendilt 18-le. Aktsiad ostis Iirimaal registreeritud maksuvaba firma Voncare.
    Aktsiate omandamise vastu tundis huvi ka üks Rootsi firma, mille õigusjärglane on Rootsi ettevõte Baltic Fuels Ab. Selle firma esindajat Nils Olaf Wärgådenit Eestis esindava Teder & Raski vandeadvokaadi abi Kenno Filippus selgitas, et saamata jäänud tulu võib siiski kahjuna käsitleda tsiviilkoodeksi alusel, kus on olemas nii otsese varalise kahju kui saamata jäänud tulu mõiste.
    Filippus sõnas, et Scantransi aktsiaemissiooni on kavas lähemal ajal arutada Rootsi ekspordinõukogus ja mingil juhul ei jäeta asja uurimist pooleli.
    Filippus rääkis, et käis hiljuti koos Rootsi ekspordinõukogu direktori Toomas Käbiniga Tallinna Sadama haldusnõukogu esimehe Kalle Pedaku juures, et selgitada ettevõtte praeguse haldusnõukogu seisukohta aktsiaemissiooni suhtes.
    «Pedak oli nagu tagajalgadele aetud, ei nõustunud rääkima absoluutselt mitte midagi, mis puudutas Scantransi,» kommenteeris Filippus. «Voncare'i taga on keegi valitsusest, kel on võim haldusnõukogu üle ja ta saavutas selle, et haldusnõukogu oma viimaste otsustega mätsis selle asja kinni.»
    Filippuse sõnul on peamine selgitada välja, kes on mitmekordsesse maksuvabade firmade võrku peidetud Voncare'i tegelikud omanikud.
    Tallinna Sadama haldusnõukogu liige, rahandusministeeriumi osakonnajuhataja asetäitja Indrek Prank selgitas, et paar nädalat tagasi haldusnõukogu istungil võeti seisukoht, et Scantransi aktsiate omandamine ei olnud riigiettevõttele tol ajahetkel majanduslikult kasulik. See oleks nõudnud investeeringuid, mida polnud otstarbekas teha, lisas Prank.
    Scantrans, mille tegevuseks on ettevõtteregistris märgitud naftaterminaalid ja naftasaaduste ümberlaadimine, peab Kopli sadamas naftabaasi.
    Scantransi pearaamatupidaja Tarmo Schmidti sõnul oli firma eelmise aasta käive 85 mln kr ja kasum 15 mln kr. 1994. aastal oli töötajate keskmine töötasu 5500 krooni.
    Firma aktsiakapitalist kuulub veel 18% Tallinna Sadamale, kes hiljuti teatas otsusest osalus enne erastamist ära müüa. Ülejäänud osa aktsiakapitalist kuulub 15% Rootsi ettevõttele International Petrol Products (IPP) ja 67% Voncare'ile.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Säästkem energiat taastuvenergiale
Ei ole mõtet raisata aega kalli elektrihinna ja CO2 kvootide üle kirumisele, vaid asuda kiirelt taastuvenergia tootmist edendama, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor nädalakommentaaris.
Ei ole mõtet raisata aega kalli elektrihinna ja CO2 kvootide üle kirumisele, vaid asuda kiirelt taastuvenergia tootmist edendama, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor nädalakommentaaris.
Valge Maja hoiatab järgmise finantskriisi eest
Valge Maja hoiatas reedel, et Kongressi saamatus suurendada riigivõla piirmäära võib viia majanduse langusesse ja kriitiliste riigiteenuste kärpimiseni, vahendab Reuters.
Valge Maja hoiatas reedel, et Kongressi saamatus suurendada riigivõla piirmäära võib viia majanduse langusesse ja kriitiliste riigiteenuste kärpimiseni, vahendab Reuters.
Venemaal algas AstraZeneca vaktsiini tootmine
Venemaal Moskva oblastis Puštšinos algas AstraZeneca koroonavaktsiini tootmine ravimifirmas R-Farm, teatab TASS.
Venemaal Moskva oblastis Puštšinos algas AstraZeneca koroonavaktsiini tootmine ravimifirmas R-Farm, teatab TASS.
Krüptopüramiidi looja pandi USAs 7,5 aastaks vangi
New Yorgi kohtunik mõistis enam kui sadat investorit kokku 90 miljoni dollariga tüssanud Stefan Qinile 7,5 aastase vanglakaristuse. Noormehe asutatud krüptobörside fond osutus tegelikkuses Ponzi skeemiks.
New Yorgi kohtunik mõistis enam kui sadat investorit kokku 90 miljoni dollariga tüssanud Stefan Qinile 7,5 aastase vanglakaristuse. Noormehe asutatud krüptobörside fond osutus tegelikkuses Ponzi skeemiks.