9.--11. oktoober 1991

Pilt Eesti bensiinijaamades on jube. Järjekordade lõppu pole näha. Transpordiministeeriumi ökonomistid ennustavad, et kütuse hinnad võivad tõusta 5--10 korda. Veeteedeameti arvates lööb kütuse kallinemine Eesti merelaevanduse rahvusvahelisest konkurentsist välja.

Nii auto-, raudtee- kui õhutranspordi juhid kinnitavad, et siiani tegutsesid need süsteemid üksnes N. Liidu rahade toetusel.

1986. aastast alates on N. Liit müünud maailmaturul kulda 200 tonni enam, kui tootnud. N. Liit muutus maailma kullaturu kõigutajaks. Sellises olukorras peaks Eesti käituma sarnaselt Lätiga. Kuna Eestil pole N. Liidult enam midagi võtta, siis on õigem keelduda N. Liidu välisvõla maksmisest ja loobuda nõudmast Moskvalt oma osa impeeriumi kullast, vääriskividest ja muudest väärtustest.

1927. aastal võttis Eesti Inglismaalt üle miljoni naela suuruse laenu, mille abil viis järgmisel aastal läbi rahareformi. Laenu katteks emiteeris Eesti võlakirju. Pärast Eesti taasiseseisvumist on huvi nende vastu Inglismaal kiirelt tõusnud. Inglased loodavad, et Eesti, kes on lubanud tagastada omandi õigusjärgsetele omanikele, peab meeles ka võlakirju ostnuid.

Eesti teedel liigub 1500--2000 välismaise päritoluga autot. Vaid 10% neist on uued. Fordi ainuesindajaks saanud Belesta pakub nüüd turule läänes väga levinud, suure valikuga ja madalate hoolduskuludega autot, mis peaks ka Eesti turul populaarseks muutuma.