Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Norra peaks tulusid säästma ja hoiduma kulutamast
«Meie eesmärgiks on kasutada loodusvaradest saadud tulusid nii, et nad ei hävitaks riigi majandust,» ütles Jens Stoltenberg.
4,3 mln elanikuga Norra on Saudi Araabia järel maailma suuruselt teine naftaeksportöör. Norra saab naftaekspordist nii palju raha, et valitsus tegi ettepaneku säästa terve 1997. a eelarveülejääk 41 mld Norra krooni (78 mld EEK) riiklikku naftafondi tulevikus kasutamiseks.
Stoltenberg sai rahandusministriks oktoobris, kui Thorbjørn Jaglandist sai peaminister. Stoltenberg oli eelmise peaministri valitsuse naftaminister. Uue rahandusministri esimene ülesanne on suruda läbi 1997. a eelarve-eelnõu selle vastu häälestatud parlamendist, kus paljud seaduseandjad soovivad riiklike kulutuste suurendamist.
Stoltenberg on veendunud, et jäik eelarvepoliitika ning naftarikkuste hoidmine on hädavajalik.
Norra majandus on paljude riikide valitsuste jaoks soovunelm: tööpuudus on väike (4 protsenti), inflatsioon madal (1,25 protsenti), intressimäärad madalad, majanduskasv kiire ja eelarve tugevas ülejäägis.
Odavad krediidid ja naftaraha põhjustasid Norra majanduse ülekuumenemise 1980. aastate alguses, millele järgnes järsk seisak, kui nafta hind maailmatrul 1986. a langes. Valitsusel kulus majanduse taas kontrolli alla saamiseks seitse aastat.
Norra valitsuse hinnangul suurenevad investeeringud Norra tööstusse (v.a naftatööstus) tänavu 13% võrra.
«On hea, kui inimestel on kulutamiseks raha,» ütles Stoltenberg. «Aga me peame jälgima, et raha liiga kiiresti otsa ei saaks.» REUTER-BNS