• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti on üle võtnud vaid 8 eurostandardit

    Standardite ülevõtmisel on probleemiks nii tehnilist laadi küsimused kui ka standardite võimalike kasutajate passiivsus.
    «Euroopa standardite kasutusele võtmine Eestis sõltub kõigepealt nendest, kes neid vajavad,» kinnitas standardiameti standardiosakonna juhataja Endla Sandberg. «See tähendab, et peab olema soov neid kasutusele võtta.»
    Euroopa assotsieerunud riikidest on enim Euroopa standardeid kasutusele võtnud Tshehhi -- 1144. Järgnevad juba tunduvalt väiksema standardiarvuga Ungari (376), Rumeenia (360), Slovakkia (263) ja Poola (181).
    Eestis on tänaseks kasutusele võetud kaheksa Euroopa standardit. 67 standardit on tööstaadiumis, see tähendab tõlkimisel või ekspertiisis.
    «Kõiki standardeid pole muidugi Eesti standarditena üle võtta võimalik,» arvas RASi Metrosert juhtivinsener Tiina Haavasalu. «Neid on nii palju ja mõned neist leiavad väga harva rakendust.»
    Samuti Eesti ettevõtjad on hakanud üha enam standardite kasutamise vastu huvi tundma.
    «Esialgu huvitusid vaid ühisettevõtted, kes kasutavad standardeid otse ilma tõlkimata,» rääkis Sandberg. «Viimasel ajal on ka Eesti ettevõtjate huvi pidevalt kasvanud, mis on tingitud kaubavahetuse tihenemisest Euroopa Liiduga ja ka Euroopa lepingu allakirjutamisest.»
    Kuna standardite tõlkimine on suhteliselt töömahukas ja aeganõudev, siis oleks mõttekam vähem kasutatavaid ja spetsiifilisi standardeid Eesti standarditena kasutusele võtta võõrkeelsena.
    «Sellist võimalust kasutavad paljud riigid,» kinnitas Sandberg. «Mingi spetsialistide ring on võimeline kasutama standardeid otse võõrkeeles ja seetõttu pole vajagi neid eesti keelde tõlkida. Vaja on lihtsalt tunnistada standard Eesti standardiks, millega kaasneb rida õigusi.»
    Lähiajal esitab standardiamet valitsusele sellesisulise määruse eelnõu.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Saksa majandusajakirjanik valimiste eel: taastame Hansa Liidu!
Miks ei võiks Tallinn, Riia, Bremen ja Hamburg, aga ka teised endised hansalinnad puhuda uuesti elu sisse kunagisele Hansa Liidule? See oleks uut tüüpi linnade ja ettevõtete liit, mida juhiks mitte nostalgia, vaid soov astuda vastu Hiina hegemoniaalsetele ambitsioonidele Euroopas, kirjutab Saksamaa majandusajakirjanik Manfred Sieg (Sieg-Tech).
Miks ei võiks Tallinn, Riia, Bremen ja Hamburg, aga ka teised endised hansalinnad puhuda uuesti elu sisse kunagisele Hansa Liidule? See oleks uut tüüpi linnade ja ettevõtete liit, mida juhiks mitte nostalgia, vaid soov astuda vastu Hiina hegemoniaalsetele ambitsioonidele Euroopas, kirjutab Saksamaa majandusajakirjanik Manfred Sieg (Sieg-Tech).
Investori kogemus: kriisiks valmistumisel võib kaotada palju rohkem
Investor ja riigikogu liige Toomas Kivimägi on pea 25 aasta pikkuse investeerimiskogemusega ning ta on õppinud, et kriisides tuleb säilitada külma närvi ning selleks valmistumisel võib kaotada palju rohkem.
Investor ja riigikogu liige Toomas Kivimägi on pea 25 aasta pikkuse investeerimiskogemusega ning ta on õppinud, et kriisides tuleb säilitada külma närvi ning selleks valmistumisel võib kaotada palju rohkem.
Looduskivi on nägus ja vastupidav naturaalne materjal
Meie planeedi 15–70 km paksune tahke välimine maakoorekiht koosneb erinevatest kivimitest. Inimene on aastatuhandete jooksul õppinud neid kivimeid oma hüvanguks kasutama ning neid ehitus- ja viimistlusmaterjaliks vormima.
Meie planeedi 15–70 km paksune tahke välimine maakoorekiht koosneb erinevatest kivimitest. Inimene on aastatuhandete jooksul õppinud neid kivimeid oma hüvanguks kasutama ning neid ehitus- ja viimistlusmaterjaliks vormima.
Suurpõllumees Tõnu Post: toit ei tohi olla odav
"...sest odavat asja raisatakse," põhjendas Saaremaa põllumajandusettevõtja Tõnu Post Äriplaan 2022 konverentsil oma väidet. Tema sõnul on ka rohepööre põllumajandusele hädavajalik, sest kõik, mis reostab õhku, jõuab otsejoones meie toidulauale.
"...sest odavat asja raisatakse," põhjendas Saaremaa põllumajandusettevõtja Tõnu Post Äriplaan 2022 konverentsil oma väidet. Tema sõnul on ka rohepööre põllumajandusele hädavajalik, sest kõik, mis reostab õhku, jõuab otsejoones meie toidulauale.