Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti on üle võtnud vaid 8 eurostandardit
Standardite ülevõtmisel on probleemiks nii tehnilist laadi küsimused kui ka standardite võimalike kasutajate passiivsus.
«Euroopa standardite kasutusele võtmine Eestis sõltub kõigepealt nendest, kes neid vajavad,» kinnitas standardiameti standardiosakonna juhataja Endla Sandberg. «See tähendab, et peab olema soov neid kasutusele võtta.»
Euroopa assotsieerunud riikidest on enim Euroopa standardeid kasutusele võtnud Tshehhi -- 1144. Järgnevad juba tunduvalt väiksema standardiarvuga Ungari (376), Rumeenia (360), Slovakkia (263) ja Poola (181).
Eestis on tänaseks kasutusele võetud kaheksa Euroopa standardit. 67 standardit on tööstaadiumis, see tähendab tõlkimisel või ekspertiisis.
«Kõiki standardeid pole muidugi Eesti standarditena üle võtta võimalik,» arvas RASi Metrosert juhtivinsener Tiina Haavasalu. «Neid on nii palju ja mõned neist leiavad väga harva rakendust.»
Samuti Eesti ettevõtjad on hakanud üha enam standardite kasutamise vastu huvi tundma.
«Esialgu huvitusid vaid ühisettevõtted, kes kasutavad standardeid otse ilma tõlkimata,» rääkis Sandberg. «Viimasel ajal on ka Eesti ettevõtjate huvi pidevalt kasvanud, mis on tingitud kaubavahetuse tihenemisest Euroopa Liiduga ja ka Euroopa lepingu allakirjutamisest.»
Kuna standardite tõlkimine on suhteliselt töömahukas ja aeganõudev, siis oleks mõttekam vähem kasutatavaid ja spetsiifilisi standardeid Eesti standarditena kasutusele võtta võõrkeelsena.
«Sellist võimalust kasutavad paljud riigid,» kinnitas Sandberg. «Mingi spetsialistide ring on võimeline kasutama standardeid otse võõrkeeles ja seetõttu pole vajagi neid eesti keelde tõlkida. Vaja on lihtsalt tunnistada standard Eesti standardiks, millega kaasneb rida õigusi.»
Lähiajal esitab standardiamet valitsusele sellesisulise määruse eelnõu.