Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Seaduseparandus ajab tülli
Oja sõnul võis maad esialgse korra kohaselt erastada olemasolevate plaanide ja kaartide alusel kahel olulisel tingimusel: plaani peavad olema kantud olemasolevad ehitised ning piiripunktid peavad olema seotud riikliku või kohaliku kaardivõrguga. Juhul kui need tingimused on täidetud, ei ole ostueesõigusega erastamise korral vaja maad mõõta.
Valitsuse poolt eelmisel nädalal tehtud paranduse kohaselt võeti erastamiseks nõutavalt plaanimaterjalilt maha täpne ehitiste olemasolu nõue, kuid see samm oli ennatlik, ütles Oja.
Kõige lihtsam on asja vaadata kahe naabri tasandilt, selgitas Oja. Inimesele mõõdeti aastakümneid tagasi näiteks Meriväljal krundiplaan, millele märgiti algselt elamu aadress, neli piiripunkti ning piiriandmed. Järgmine naaber sai samadel alustel krundi ja niimoodi tekkisid tänavad ja elamurajoonid.
Dokumendid näitavad, et maa mõõtmisi ehitamisel siiski suures osas ei järgitud. Tekkis olukord, kui elanik tõmbas veidike tänavaäärsest haljasalast endale, võttis naabrilt jupikese maad, ehitas kuuri osaliselt naabri maa peale. Peamine nõue oli see, et tänavad oleks enam-vähem sirged, ütles Oja.
Riigi maa-ameti nõuniku Valter Aasmäe hinnagul esineb piiridest üleehitamisi 10 protsendi ulatuses. Valitsuse poolt muudetud ostueesõigusega erastamise kord aitab neid seaduserikkumisi nüüd varjata, lisas Aasmäe.
Kui omanik uue korra järgi erastama hakkab, siis seaduserikkumised kohe välja ei tule. Arusaamatused tekivad hiljem, kui naaber hakkab naabrit piiririkkumises kahtlustama, ütles Oja.
«Omanik erastab ostueesõigusega 600 m² maad, aga kasutab tegelikult naabri arvel 650 m². Tekkivate kahtlustuste tõttu hakkab naaber naabrit süüdistama ning annab asja kohtusse. Kohus ei hakka küsimust üldse enne arutama, kui pole teostatud korralikku maamõõtmist,» rääkis Olev Oja.
Järelikult jõuame ikka ja jälle selle juurde, et maa mõõtmine on vajalik, lisas ta.
Riigi maa-ameti nõuniku Valter Aasmäe arvates hoiavad inimesed muudetud seaduse arvel esialgu raha kokku, kuid säästlikkus maa mõõtmise arvel on petlik.
«Näiteks 600m² krundi mõõtmine Meriväljal maksab maamõõdufirmades 4000--6000 krooni. Kui piirivaidlus kohtusse jõuab, ei tee advokaat selle summa eest ustki lahti ning kohtus käimine osutub mitu korda kallimaks,» selgitas Oja.
Oja väitel oli seadusemuudatus ootuspärane, sest inimesed olid rahulolematud ning arvamusel, et esialgne seadus pikendab maareformi edendamist. Üldine seisukoht on praegu siiski selline, et saaks ometi selle maaküsimuse kiiremini enda kaelast ära. Sellest on huvitatud nii riik, linnad, inimesed kui kohalikud omavalitsused, rääkis Oja.
Õigusaktid on aga omavahel seotud. Kui ühes aktis muudetakse mingi säte, siis tekib automaatselt ebakõla teiste seaduste ja õigusaktide vahel. Uisapäisa talitades tundub asi kahtlane ning võib oodatud kasu asemel tuua hoopis kahju, lisas Oja.