Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Viimane väitlusvoor
Suvel Firenzes toimunud ELi liikmesriikide tippkohtumisel jäi Euroopa komisjonile, valuutakomiteele, Euroopa valuutainstituudile kolm ülesannet, millele sügise jooksul lahendus tuli leida: stabiilsuspakt, ERM II ja ühisraha staatus.
Vahetult Dublini tippkohtumise eelõhtul ei ole veel üksmeelt mõne detaili suhtes stabiilsuspaktis, mis sätestab rahaliidu eelarvedistsipliini alused.
Kokku on lepitud, et juhul kui rahaliiduga ühinenud riigi eelarvedefitsiit ületab 3% künnise SKTst, järgnevad rahalised sanktsioonid. Sanktsioone ei kehtestata, kui riik suudab tõestada, et eelarvedistsipliini rikkumise on tinginud ajutine kriis või muu erakorraline olukord.
Saksamaa peamine nõudmine on defineerida täpselt need «ajutised ja erandlikud» asjaolud, mil riikidel on suur eelarvedefitsiit lubatud.
Saksamaa, keda toetab ka Holland, nõuab, et sanktsioonidest pääsemiseks peab majandusseisak ulatuma nelja järgneva kvartali jooksul 2 protsendini sisemajanduse kogutoodangust. Teiste riikide ettepanek on seada piir 0,5--2% juurde SKTst, kusjuures iga juhtumit käsitletakse eraldi ning otsus langetatakse ministrite valdava enamuse poolthäältega.
Kohtumise eesistuja Iiri rahandusminister Ruairi Quinn avaldas lootust, et kokkulepe sünnib. Vastasel korral võib ELi liidrite 13. detsembril Dublinis toimuval tippkohtumisel valmida vaid raamkokkulepe ning detailsemat lepet oleks siis oodata alles ELi tippkohtumiselt 1997. a juunis.
Teisteks tähtsamateks aruteluteemadeks olid rahaliidust esimeses voorus välja jäävate riikide valuutade sidumine ELi valuutavahetuskursi mehhanismi (ERM II) kaudu ühise euroraha süsteemiga, Euroopa investeerimispanga laenud kolmandatele riikidele ning rahaliidu üldise õigusliku baasi väljatöötamine. REUTER-ETA-BNS-DI