8. detsember 1996 kell 22:00

Hiinlased pakuvad Eestile miljarditurgu

Majandusministeeriumi väliskaubandusosakonna spetsialist Jaanus Hiiemäe ütles, et Hiina turg kujutab Eesti jaoks ennenägematut shanssi, millest Eesti ärimehed veel praegu unistadagi ei oska.

«Me vaatame siin pisut kõigepealt ringi ja kogume informatsiooni ettevõtlustingimuste kohta, enne kui asume tõsiselt äri ajama,» ütles Li Yinghui, kes juhib Shanghai ärimeeste delegatsiooni Eestis. Tema sõnul andis külaskäiguks tõuke Hiina asepeaministri visiit Eestisse juunis.

Hiina Tallinna saatkonna majandusesindaja Liu Jian Wei sõnul kohtuvad Hiina ärimehed nädala aja jooksul paljude Eesti ärimeestega, kellega on plaanis luua kaubandussidemeid.

Hiinlaste delegatsiooni vastuvõtja, ekspordinõukogu esindaja Jüri Pedai sõnul on enamik Hiinast saabunud ärimehi huvitatud oma toodete müügist Eesti turul.

Shanghai kommertskoja peasekretäri asetäitja Yin Jun Bo sõnul huvitavad Hiina ärimehi kaubanduspartnerid, kes tegelevad tekstiilitoodete ja rõivastega. «Loodame leida siit omale tegevuseks uusi võimalusi,» lisas Bo.

Hiiemäe ütlusel ei tohiks Eesti ärimehed hiinlasi alahinnata, kuna pikemas perspektiivis kujuneb Hiina üheks maailma olulisemaks turuks ja kaubanduspartneriks.

Hiiemäe sõnul on Eesti sidemed Hiinaga praegu naeruväärselt ebavõrdsed, kuna hiinlased ehitavad Eestis ärikeskust, eestlastel pole Hiinas isegi esindajat. Selle aasta esimese üheksa kuuga ületab Hiina eksport impordi mitukümmend korda (vt tabel), mis peaks Hiina miljardilist turgu arvestades olema vastupidi.

Eestist on Hiina turule müüdud Esteli muundur-trafosid, Dvigateli tehnoloogiat ja Ilmarise katlaseadmeid.

ASi Iris juhatuse esimees Koit Kaaristu ütles, et tema plaan hakata Hiina riigi tellimusel väetist tootma pole veel ametlikku kinnitust leidnud. «Hiinaga on väga raske asju ajada,» märkis Kaaristu, «see on nagu Venemaaga vanasti, teed viis aastat tööd ja kui siis lepingu sõlmitud saad, on viis aastat mureta.» Tema sõnul on Hiinas palju USA firmasid, kes ei armasta konkurente. Eesti on liiga väike hiinlaste suurte tellimuste täitmiseks, lisas ta.

«Eesti ärimehed peaks aru saama, et hiinlaste jaoks on Eesti-suguseid riike sadu, Hiina on aga ainult üks,» märkis Hiiemäe, kes õppis Pekingis poolteist aastat hiina keelt.

«Minu arvates on meie ärimehed paljuski juhuse varal kätte kukkunud Venemaa transiidi abil nii ära hellitatud, et Hiina suur ja perspektiivikas turg ei paku enam huvi,» rääkis Hiiemäe. Tema sõnul on Hiina turule jõudnud paljud Lääne-Euroopa piima- ja jogurtitootjad, kes kasutavad ära hiinlastes tärganud piimalembust.

Praegu kauplevad Eesti ärimehed põhiliselt Euroopa Liidu riikidega, kuhu Eesti ekspordib toorainet. Hiinasse saaks Hiiemäe sõnul müüa edukalt valmisprodukti.

Pedai sõnul on hiinlastel lepingute sõlmimiseks konkreetsed, peamiselt kaubandus- ja tekstiilialased koostööprojektid. Eesti kaubandusettevõtetel on kasulik sõlmida Hiinaga otsetarnelepingud, et vältida kõrget vahendustasu, lisas ta.

Hiiemäe ütles, et mõistlik on hiinlaste pakutud projektidest kinni hakata, sest Hiina turu potentsiaal on juba praegu suurem kui tervel Euroopal, Venemaast rääkimata. Tema sõnul on hiinlased ilmutanud huvi Eesti lennuväljade, eriti aga Tartu lennuvälja vastu, millest võib kujuneda platsdarm Kagu-Aasias toodetud kaupade teekonnal läände.

Eesti-Hiina majandusassotsiatsiooni andmetel toimub 1997. aasta jaanuaris Hiina-alane seminar ja 1997. aasta esimesel poolel ilmub ühe juhtiva Hiina majandusajakirja Eesti-teemaline erinumber, kuhu on planeeritud pikem kirjutis Eesti kohta.

Eesti-Hiina majandusassotsiatsiooni lähim eesmärk on asutada Pekingis Eesti majandusesindus, mille harukontorid asuksid suuremates linnades.

Hetkel kuum