15. detsember 1996 kell 22:00

Riigikogu on oma aastatööga rahul

Riigikogu juhatuse esimees Toomas Savi tõstab esile ka väliskomisjoni tööd, mis moodustab osa riigi välispoliitikast.

Kolm riigikogu istungjärku on majanduskomisjon menetletud seaduseelnõude arvu poolest olnud pingereas esimene ning lõppev poolaasta on üle hulga aja esimene, kus arvuline esikoht läheb rahanduskomisjonile. «Nii et me ei saa igavesti rändavat lippu, sini-must-valget lippu,» räägib riigikogu majanduskomisjoni esimees Tiit Made. Tal on isegi kahju, et reaalselt riigikogu komisjonide vahel mingi sümboolne kujuke ei rända.

Tegelikult ei pea Made võistlust komisjonide vahel, kes rohkem või vähem menetleb, peamiseks, kuna seaduseelnõud ei ole oma mahult võrreldavad. Kuid mingi hindamiskriteerium peaks siiski olema.

Näiteks lätlased saavad seimis käimise eest kätte elementaarpalga ning ülejäänu tuleb juurde vastavalt sellele, kuidas nad käivad komisjonitööl kohal.

«Ma ei tea, kas me peaks sellist kvantitatiivset palgaarvestust sisse viima, aga täiesti selge on, et põhitöö seaduseelnõude valmistamisel teeb alati ära väike grupp inimesi,» arutleb Made. Ka riigikogu töös osalemist vaadates võib nentida, et täiskoosseisust on kohal vaid 75%. Neist poolte kohta võib öelda: teevad riigikogus ilma, on Toomas Savi hinnang.

Savi lisab, et ka valitsuskriisid pidurdasid riigikogu tööd. Riigikogu komisjonide töös tuleb ette venitusi tänu opositsionääridele.

Made räägib, et majanduskomisjon on kõige õnnelikumas olukorras, kuna spetsialistide osas on riigikogu tugevamaid. Kahe eksministri Andres Lipstoki ja Kalev Kuke tulekuga tugevnes koosseis veelgi.

Tööd vusserdavad aga ehedad opositsionäärid, kes opositsioonis olemise võlu kannavad üle ka majanduskomisjoni igapäevasesse töösse.

Siiski oli just majanduskomisjoni menetluses seadus, mida riigikogu juhatuse esimees Toomas Savi peab selle aasta kõige olulisemaks vastuvõtmata jäänud seaduseks, see on reklaamiseadus. See on järgmise aasta töö raskuspunktiks, kinnitab Made, samuti ekspordi krediteerimise ja garanteerimise seadus ning majandustegevuse seadus.

Majandustegevuse seadust ootab pikisilmi ka riigikogu õiguskomisjon, kelle tööle hinnangut andes ütleb Made: «Õiguskomisjon on muutunud aktiivseks: justiitsminister Paul Varul on väga hoogsalt oma ministeeriumi tööle pannud.»

Sama möönab ka riigikogu õiguskomisjoni esimees Daimar Liiv. Näiteks kriminaalseadusandluse muudatused on reaalses elus andnud võimaluse lihtsamate asjade uurimise puhul kautsjonite vastu inimesi vabastada.

Lihtsustatud on kohtumenetlust, nii et kui prokurör, süüdistatav ja ka kannatanu saavutavad kokkuleppe karistuses, siis vormistab kohtunik selle kiirelt ära ega vii läbi pikemaajalist kohtumenetlust.

Tunnistajate kaitse on täienenud võimalusega anda anonüümset tunnistust. «Selle aasta jooksul on mitmed maffia vastu antud tunnistused näidanud, et see on efektiivne,» on Liiv tehtud tööga rahul.

Eriti tunneb ta heameelt kohtunike ja prokuröride palgatõusu üle: «Selle palga eest võib neilt nõuda ka head tööd ja õiglasi otsuseid.» Järgmise aasta eelarve kohaselt saavad kõik prokurörid ja kohtunikud kuus vähemalt 10 500 krooni palka.

Kokkuvõttes tähendas 1996. aasta töö Liivi arvates seda, et eraõiguse maastik on peaaegu kaetud ning järgmine aasta kujuneb õiguskomisjoni töös majandusmaastiku regulatsiooniks.

Milliseid nõudeid riik majandustegevuse subjektidele esitab, on süstemaatiliselt läbi töötamata. «See mõjub majanduskeskkonnale halvasti, tagajärjeks on ebaaus käitumine majanduselus. Näiteks võlgade tasumata jätmine, võlgniku keeruline ülesleidmine jne,» räägib Liiv. Ta on veendunud, et litsentseerimine ja tegevuslubade andmine tuleb ühe seadusega panna ühtsetele alustele.

Ettevõtjate kriitiline suhtumine majandustegevuse seadusesse Liivi ei kohuta: «On mustatud seaduse autoreid, et nad tahavad ametnike riiki luua, täpselt sama protsess toimus siis, kui tuldi välja äriseadustiku ideega, ka siis süüdistati kümnes surmapatus.»

Rahulolematu on riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Endel Eero: «Valitsus ja sotsiaalministeerium ei pidanud kinni plaanist ning olulised seadused, mis enne jaanipäeva meie ees pidid olema, nihkusid aasta lõppu.» Tervishoiu korralduse seadus, ravikindlustuse seadus, pensionikindlustuse seadus, riiklik sotsiaalkindlustuse seadus, kõik on need lükkunud aasta lõppu ja seega järgmisse aastasse. Sotsiaalkindlustuse seaduse eelnõu peab Eero paljude teiste seaduste nurgakiviks.

Häda põhjust näeb Eero sotsiaalministeeriumi juriidilise teenistuse töö kvaliteedis. Ta loodab, et järgmine aasta saab sotsiaalvaldkonnas reformide aastaks ning ENSV-aegse sotsiaalkindlustuse süsteemi asemele luuakse turumajanduse tavadest lähtuv.

Nii Eero kui riigikogu maaelukomisjoni esimees Ants Käärma hindavad oma komisjoni selle aasta tööd tugeva kolmega. Nagu sotsiaalkomisjon, nii ka maaelukomisjon ootab reforme 1997. aastalt. Kogu põllumajandust ja maaelu puudutav seadustik on vaja viia kooskõlla Euroopa Liidu normidega. Järgmise aasta märgusõna on regionaalpoliitika.

1996. aastat nimetab Käärma maareformi seaduse reformimise aastaks, mis on võtnud enamiku komisjoni tööajast. Aga aasta tööga Käärma rahul ei ole, liiga palju oli tagantjärele silumist.

Selle aasta õnnestumiseks peab Käärma riigireservi seaduse muutmist: «Nüüd on viljahoidmine õigetes kätes, vilja väljavahetamise rotatsioon on normaalne ja on olemas ka stabiilsusvaru.»

«Raske,» iseloomustab möödunud aastat riigikogu rahanduskomisjoni esimees Olev Raju ning selgitab: «Põhilised poliitilised vaidlused käivad ju raha pärast.» Aasta lõpu suurim mure on Rajul, et 1997. aasta riigieelarve saaks vastu võetud. Tal oleks kahju, kui see poliitilise show pärast ei õnnestu.

Nagu sellel, nii ka järgmisel aastal moodustavad põhiosa rahanduskomisjoni tööst maksuseadused. Raju loodab, et 1997. aastal progresseeruva tulumaksuni ei jõuta.

Nagu ei jõuta ka erakorraliste valimisteni, on põhiseaduskomisjoni esimees Tiit Käbin üsna kindel. Järgmisel aastal tulebki Käbini sõnul ette võtta nii riigikogu valimise seadus kui kohalike omavalitsuste volikogude valimise seadus. «Pole õige vahetult enne valimisi arutada, kuidas need toimuma hakkavad,» ütleb Käbin. Valimisliitude keelustamine riigikogu valimistel oleks õige ja viieprotsendilise künnise tõstmine vale samm, avaldab Käbin oma seisukohad.

Majanduskomisjoni esimehe Tiit Made sõnul ei ole kogu järgmiselt aastalt erilisi muutusi loota. Arvestades olukorda meie poliitilises elus, pole Made arvates uuel aastal võimalik menetleda neid seadusi, mis konstruktiivselt Eesti majanduselu suunda muudaksid.

«Nii et ees on ootamas sametaasta, hapukurgi-aasta,» räägib Made, «kus haavad, mis inimestevahelistes suhetes on, kasvavad tasapisi kinni ja algab uus sõpruskondade komplekteerimine, silmas pidades järgmisi valimisi.»

Hetkel kuum