• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Madal palk lööb Silmetis kired lõkkele

    Mitmed Silmeti rahulolematud töötajad ei usalda peadirektor Priit Saksingut, nagu nad ei usaldanud tehase eelmisigi juhte, Teravat ja Antonovit. «Nad kõik on saama peal väljas,» väidab üks Silmeti töötaja.
    «Mina olen VII kategooria lukksepp,» alustab veidi erutunud keskealine mees juttu. «Kõrgemat kategooriat enam ei ole,» kinnitab ta. Mees räägib, et ta töötab ülikeerukate seadmete kallal, kuid saab ainult 1200 krooni kuus kätte. Seitsesada krooni läheb iga kuu korteri eest tasumiseks.
    «Hea, et mu naine töötab ja teenib samuti 1200 krooni,» lisab lukksepp, olles nördinud, et tema oskusi nii madalalt hinnatakse.
    Üks Silmetis töötav naine, kes kasvatab üksinda kahte last, lisab, et tema palk on 1030 krooni, millest lähevad veel maksud maha. «Seega jämedalt öeldes 900 krooni saan ehk kätte,» lausub ta.
    Peadirektor Priit Saksing ütleb, et töötajad tahavad liiga suurt palgatõusu. See tähendab, et kuus on vaja leida palgafondi poolteist miljonit krooni lisaks, arvutab Saksing. Ta lisab, et Silmetil pole seda summat kusagilt võtta.
    «Isegi kui oleks, ei saa sellist palga tõstmist normaalseks pidada,» väidab Saksing. «Palka tuleb ikka töötulemuste järgi maksta.»
    Saksingu sõnul oli Silmetis makstud keskmine palk oktoobris 1750 krooni, novembris juba 2030. «Oleme jõulupreemiaid maksnud ja uue palgasüsteemi loonud,» räägib peadirektor.
    «See uus palgasüsteem ajaski inimesi ärevile,» väidab Saksing. Ta seletab, et edaspidi hakkavad tsehhijuhatajad vastutama kokkuhoiupoliitika eest tehases. «Ta kas kulutab vähem toorainele, koondab või muud sellesarnast ja selle arvel saab ta maksta töötajaile rohkem palka,» räägib ta.
    Saksing ütleb, et kui teisi Eesti piirkondi vaadata, võib Sillamäel 2000 krooniga kuus vabalt ära elada. Kütte hind on meil üle riigi üks madalamaid, kinnitab ta.
    Vihastele Silmeti töötajatele meenub, et kui Saksing direktoriks sai, käis ta tsehhides ringi, patsutas õlale ja ütles, kui hästi töötate, saate ka rohkem palka. Noor vihane mees ägestub selle peale. «Ma ju teen tööd iga päev ühtviisi korralikult,» hüüatab ta. «Ma ei saa aru, mida Saksing öelda tahtis!»
    See, et ettevõttel pole vahendeid palkade tõstmiseks, on töötajate arvates rohkem direktori probleem. Ta peab müüma ja hästi müüma, usuvad nad. «Ma arvan, et pigem on asi direktori saamatuses kui meie töös,» on üks töötaja resoluutne.
    Mida tuleks teha, et elujärg Sillamäe suurima tööandja juures palgal olevatel inimestel tõuseks, ei oska Silmeti töötajad öelda. Palk võiks vähemalt 3000 krooni olla, kinnitab üks naine. Venemaaga tuleks suhted normaliseerida, lisab ta. Eesti riik üksi Silmetit jalule ei tõsta, lausub üks vanem mees. Direktori kohal peaks kompetentsem inimene olema, leiab vihane noormees.
    Keegi palub võimaluse korral Eesti peaministri käest küsida, kas ta tuleks tuhandekroonise kuupalgaga välja.
    Priit Saksingu sõnul on ajakirjandus Silmeti olukorra tugevasti üle paisutanud. «Ametiühing peab oma rolli mängima ja läbirääkimised praegu käivad,» kinnitab ta.
    «Me oleme palga tariifi nõus tõstma viis protsenti,» teatab Saksing.
    Peaminister Tiit Vähi on öelnud, et valitsus ei kavatse sekkuda Ida-Virumaa suurettevõtete töötülidesse. Töötülide lahendamine peaks olema eelkõige ettevõtte administratsiooni ja tööliste vaheliste läbirääkimiste küsimus, on valitsuse seisukoht.
    Ida-Virumaa maavanema Rein Aidmaa sõnul pole välistatud, et kellelegi pakub huvi pingestada Ida-Virumaa investeerimiskliimat, sest lähiajal kavatseb erastamisagentuur Silmeti maha müüa. «Ma ei saa levitada kuulujutte ja olla kindel, et mu väitel on tagatis, aga tundub, et sündmuste ajaline kuhjumine pole juhuslik,» ütles Aidmaa ajalehele Põhjarannik.
    Silmeti ametiühinguliider Galina Shtsherbakova kinnitab, et mingit poliitilist varjundit ega mõjutusi Silmeti ametiühingul palgatõusu nõudmiste taga pole. Ka Priit Saksing ei soovi sündmustele poliitilist varjundit anda.
    Rein Aidmaa märgib, et valitsuse regionaalpoliitika või selle puudumine on üks segaduste põhjusi Ida-Virumaal. «Väidan ühemõtteliselt, et Eesti regionaalpoliitika tase on alla igasugust arvestust,» lausub maavanem.
    Lähiajal peaks selguma Silmeti erastaja. Töötajad ei usu, et erastaja leidmine midagi head endaga kaasa toob.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Andres Viia, Jüri Jõema: vajadus tarkvaraarendajate järele kasvab hüppeliselt
Värske prognoosi kohaselt on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) valdkonnas lähiaastail näha tugevalt kasvavat vajadust tarkvara- ja IKT-süsteemide arendajate järele. Neil ametialadel on juba praegu märkimisväärne katmata vajadus, kirjutavad OSKA analüütik Andres Viia ja Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu nõunik Jüri Jõema.
Värske prognoosi kohaselt on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) valdkonnas lähiaastail näha tugevalt kasvavat vajadust tarkvara- ja IKT-süsteemide arendajate järele. Neil ametialadel on juba praegu märkimisväärne katmata vajadus, kirjutavad OSKA analüütik Andres Viia ja Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu nõunik Jüri Jõema.
USA börs sulgus järjekordselt punases
Vaatamata positiivsele päeva algusele, võtsid USA peamised indeksid peallõunal suuna alla ja sulgusid punases. Sel nädalal pole indeksid üksi päev plussis sulgunud, vahendab Yahoo Finance.
Vaatamata positiivsele päeva algusele, võtsid USA peamised indeksid peallõunal suuna alla ja sulgusid punases. Sel nädalal pole indeksid üksi päev plussis sulgunud, vahendab Yahoo Finance.
Elmo Rent ja Telia toovad 5G tehnoloogia kaugjuhitavasse sõiduautosse
ELMO Rendi arendatav kaugjuhitavat tehnoloogiat kasutav lahendus võimaldab elektriauto kliendini toimetada ja vajadusel ümber parkida ilma juhi füüsilise kohalviibimiseta masinas. 5G võrku kasutades on auto ja kaugjuhtimispuldi vahel tekkiv viiteaeg minimaalne, mis parandab oluliselt reageerimisaega.
ELMO Rendi arendatav kaugjuhitavat tehnoloogiat kasutav lahendus võimaldab elektriauto kliendini toimetada ja vajadusel ümber parkida ilma juhi füüsilise kohalviibimiseta masinas. 5G võrku kasutades on auto ja kaugjuhtimispuldi vahel tekkiv viiteaeg minimaalne, mis parandab oluliselt reageerimisaega.
Mainorist lahkunud tippjuhid kohtusid Sõõrumaa juures
Taasiseseisvunud Eesti ühe mõjukaima äripere Pärnitsate loodud Mainori kontsernis Ülemiste Cityt arendavate juhtide koosseisus toimusid mullu olulised muutused, kui ameti pani maha kaks juhatuse liiget.
Taasiseseisvunud Eesti ühe mõjukaima äripere Pärnitsate loodud Mainori kontsernis Ülemiste Cityt arendavate juhtide koosseisus toimusid mullu olulised muutused, kui ameti pani maha kaks juhatuse liiget.