Kas maksukoormus järgmisel aastal tõuseb?

Alati on riigieelarved esi-tatud niimoodi, et maksukoormus langeb. Aga statistika näitab, et maksukoormus siiski pidevalt tõuseb. Käärid tekivad sellest, et rahandusministeeriumi ametnikud prognoosivad küllalt täpselt maksutulude laekumise. Kuid nad prognoosivad seda üle sisemajanduse koguprodukti, tekitades nii illusiooni, et maksukoormus väheneb.

Tegelikult maksud suurenevad ja sellel on mitu põhjust. Esiteks see, et juba käesoleva aasta 12. juunil on käibemaksuseadusesse pandud sellised sätted sisse, mis tõstavad maksukoormust. Teiseks tõstetakse kütuseaktsiisi, mille laekumine on ilmselt kunstlikult aladimensioneeritud sellepärast, et reaalselt bensiini tarbimine ei vähene. Vastupidi, see võib veel suureneda, kui arvestada fakti, et uusi autosid registreeritakse pidevalt juurde. Kolmas on see, et tulumaksuseaduse muudatus, mis on praegu riigikogus menetlusel, tõstab tulumaksu offshore-firmadega asjaajamisel. Tulumaksuseaduses hakatakse rohkem maksustama ka mitteresidente. Tuleb ka juurde pakendiaktsiis ja mootorsõiduki maks. Sotsiaalmaks, kuigi numbrid jäävad samaks, suurendab sisuliselt üksikisiku tulumaksu. Koonderakonna programmis oli kavas suurendada käibemaksu kahe protsendi võrra.

Kahtlemata saaks hakkama ka maksukoormuse suurendamiseta, kui kulusid kokku tõmmataks. Kulude planeerimine ja eelarve koostamine käib meil vana hea nõukogude traditsiooni järgi, kus lähtutakse saavutatud kulutuste tasemest ja kogu lugu. Mingit vajaduste põhjendamist tegelikult ei toimu ja seda nii riigi- kui kohalike eelarvete puhul.

Maksukoormuse arvuta-miseks on olemas mitu erinevat metoodikat. Selle järgi, mida Eesti Vabariik on kogu aeg kasutanud, mis meil siin ametlik on, maksukoormus kindlasti väheneb.

Teisalt saan ma aru, mis loogikaga öeldakse, et mootorikütuse aktsiisile pandi otsa, kuidas siis väheneda saab.

Aga samal ajal oleme teinud igasuguseid pisikesi maksuvabastusi, nagu näiteks põllumajandustaludele 35 000 krooni tulumaksuvabaks, hasartmänguseaduse muutmise seadus on praegu menetluses, mis neil maksumäära protsenti vähendab jne. Kõik need väikesed maksuvabastused kokku kompenseerivad mootorikütuse aktsiisi tõusu ilusti varudega ära.

Ma ei näe põhjust kahelda, et maksukoormus veidi väheneb. Küsimus on ikkagi selles, millist metoodikat keegi kasutab. Kui igal aastal kasutada erinevat metoodikat, võib tõesti igasugu asju väita.

Ma ei näe, et maksukoormus kasvama peaks, sest ta on tehtud nii: on võetud riigieelarve summa ja koguprodukt ja koguproduktist siis protsent jagatud ühega. See metoodika on kõige primitiivsem, kõige arusaadavam.