Välisminister Toomas Hendrik Ilves käis USA tippülikoolis Pennsylvanias, sai sinna kergelt ja hakkas arvama, et järelikult on see niru ülikool. Kui ta kirjatööd said kõrgeid hindeid, mõtles ta, et see on eriti niru ülikool. «Alles kui ma lõpetasin, sain aru, et see on tõepoolest tipp-ülikool ja võib-olla ma ei olnudki nii halb. Eestis on sama asi,» leiab Ilves kõrgharidusega psühholoogina.
Eestlased peaks loobuma ideest kogu aeg ennast kritiseerida, arusaamast, et oleme kõige viletsamad, arutleb Ilves. Aga see ehk kuulub Eesti kultuuri juurde, lisab ta samas.
Heaks näiteks on Estonia katastroof. Soome lehed sõimasid Rootsit, Saksat ja Eestit; Rootsi lehed süüdistasid Soomet, Eestit ja Saksat ning Saksa lehed kirusid Rootsit, Soomet ja Eestit. Ainult Eesti lehed sõimasid iseennast.
Selle asemel, et kogu aeg öelda, meil on nii nalb, nii halb ja nii halb, soovitab Ilves meenutada kolm aastat tagasi vohanud kuritegevust. Tänavad olid täis varastatud bemaritega dressides kantpäid, kes kõik pakkusid katust.
Avaldamata suurinvestori nime, räägib Ilves firmast, kes asutas oma peakontori Riiga, kuid pärast esimest tehingut Eestis on alustanud peakontori ümberkolimist siia.
Ilvesel oli külaline Wall Street Journali kaasandest National Review'st: «Mees tuli siia ja läks täiesti hulluks, et niisugune riik on olemas, kus on tasakaalustatud eelarve, kus ei ole põllumajandussubsiidume. Ta läks täiesti crayzy'ks, sest tema tuli ameerikast.»
Ekspeaminister Mart Laar nimetab Ilvest väsimatuks Eesti ärikliima ja kaupade propageerijaks välismaal. Ameerikasse jõudnud Saku õlu ei ole Laari sõnul ainus Ilvese ekspordiidee.
Ilves on jutuhoos, ja põhjustest, miks Eestit tuleb kiita, tal vajaka ei jää. Samas üllatab ta kidakeelsusega, kui jutt läheb tema isikule. See, kui pikk ta on ja et talle meeldib kuulata alternatiivrocki, olevat kõrvaline.
«Ma koosnen oma ideedest, mitte oma riietusest. Võin arutada ühe või teise raamatu üle, aga kes ma inimesena olen, ei oska öelda. Midagi huvitavat seal ei ole, suitsetan, joon kohvi,» teatab välisminister. Ta lõpetab punase Dunhilli paki.
Välisriikide ajakirjanikega ei pea ta rääkima kikilipsudest ja valgetest särkidest.
Tema kõnet Rootsi kuninglikus välispoliitilises instituudis refereeris Neue Züriche Zeitung, esinemist Saksamaal Frankfurter Allgemeine Zeitung. Kolm kuud ametis olnuna on ta teinud visiidi Brüsselisse, Dublinisse, Soome, Rootsi, Taani, Inglismaale, Saksamaale, Lätti -- Eesti ajakirjandus pole refereerinud ühtki Ilvese kõnet.
Luup on ainuke Eesti meediaväljaanne, mida välisminister hindab. Kui küsida tema arvamust päevalehtede kohta, on vastuseks vaikus. Ta peab kahetsusväärseks, et neljas võim välispoliitika alal ei täida oma rolli.
Ilvese Pennsylvania ülikooli haridusest ja poliitilise analüüsi oskusest ei ütleks ära ükski Eesti poliitik.
Hoiupanga juhatuse liige Aavo Kokk peab Ilvest välispoliitiliste ringkondade superman'iks. Teravmeelsus, järjekindlus, karisma -- nimetab Kokk Ilvese eeldusi. Ilvese kõned konverentsidel, kohtumistel konkureerivad maailma tipp-poliitikute omadega esimese-teise koha pärast, lisab Kokk.
Ilvese suur sõber, kultuuriminister Jaak Allik teab, et Ilvesest oleks saanud kuulus välis-Eesti poeet, kui poliitilised olud ei oleks muutunud.
Alliku sõnul on Ilves tugev poeetiline ja kirjanduslik natuur ja professionaalne poliitik. Omandatud erialal -- psühholoogias -- jääb Ilves küll oma maailmanimega abikaasale Dr Merry Bullockile alla.
Alliku ja Ilvese tutvus algas 1989. aastal, mil toimus dispuut «Kommunismi poolt või vastu» raadio Vaba Euroopa Eesti toimetuse peatoimetaja ja New Yorgis viibinud EKP Viljandi rajooni I sekretäri Jaak Alliku vahel. Antikommunistlike vaadetega Ilves võitis dispuudi.
Mart Laar räägib, et kuigi ta ise ei oska üldse laulda ning ka Ilvese anne on tagasihoidlik, on nad kõigil kohtumistel üle maailma laulnud marsilaule. Kui Ilves veel Eestis ei elanud, pidi Laar talle tassima Ultima Thule ja Mr. Lawrence'i CDsid. Hiljuti käis Ilves Von Krahlis Ultima Thule kontserdil.
Suursaadiku karjäärist Ilves ei vaimustu, vaid tahab Eestisse jääda. Tal on plaanis kolida oma pere Washingtonist Eestisse. Isatalu ülesehitamist Läti piiri äärde jääva Abja-Paluoja lähedal alustas ta juba ammu.
Omal ajal tegutses Rävala tänava tornhoones välisminister Lennart Meri. Nüüd istub Siim Kallase sisustatud kabinetis tumesinisel mininurgadiivanit meenutaval tugitoolil Ilves.
Sirutab käed laiali kõrgele seljatoele ning meenutab nii kotkast kui pehmete käppadega ilvest, kes vaikselt ligi hiilib ja siis üllatab. Nii tõusis ta kord püsti Washingtonis konverentsil, kus oli juttu vähemusrahvustest Eestis. «Vähemusrahvuse esindajat nimetatakse Washingtonis juhuslikult ka suursaadikuks,» teatas Ilves. Tema esivanemate seas on ka vene rahvusest inimesi.
Suursaadikuna USAs pani Ilves Eestis idanema idee koolide arvutiseerimisest, mida teataksegi tiigrihüppena.
Juttu poliitikale viies teatab Ilves muretult, et detsembris Venemaa välisministri Primakoviga veebruariks kokkulepitud kohtumisest pole ta enam midagi kuulnud.
Nimelt on Ilves veendunud, et enne 9. juulit, mil Madriidis toimub NATO tippkohtumine ning kus ilmselt otsustatakse NATO laienemise küsimus, ei tule selginemist ka Eesti-Vene suhetes.
«Lõppkokkuvõttes võetakse NATOsse vastu 1--3 riiki ja need on Poola, Ungari ja T?ehhi,» usub Ilves. Nende kolmega Venemaa nõustub, sest suurriigi ponnistused on selles suunas, et vältida Balti riikide NATOsse vastuvõtmist.
Kuna NATOsse sissesaamine sõltub eelkõige välistest teguritest, pooldab Ilves tegutsemisrõhu asetamist asjadele, kus on võimalik edu saavutada.
Põhiküsimuseks on Eesti ettevalmistamine Euroopa Liiduga liitumiseks. Lähiajal on Ilvesel ees visiidid Brüsselisse, USAsse, aprillis Hispaaniasse, Itaaliasse, Portugali, Kreekasse.
Kui ma välisministrina alustasin, oli märke, et mõned riigid suhtuvad negatiivselt Eesti ELiga liitumissoovi, nüüd on olukord muutunud, märgib Ilves.
Isegi Hispaanial ja Portugalil pole muretsemiseks põhjust, sest Eesti liitumine nende põllumajanduspoliitikat ei ohustaks. Eestis on põllumajandusega otseselt seotud vaid 26 000 inimest. 40 miljonilise elanikkonnaga Poolas näiteks 10 miljonit inimest.
Inglismaa eurominister ja Saksamaa välisminister on Ilvesele kinnitanud, et ELi võetakse riike objektiivsetel kriteeriumidel. Kui Eesti majandusnäitajad on nõuetele vastavad, siis mahajäämus on seadusandluses.
Mitmete välisriikide esindajad on Ilvesele öelnud, et jääb mulje, nagu Eesti oleks kõigega nõus: võtab vastu poole meetri kõrguse lepingu, kirjutab viimasele leheküljele alla ja ütleb, et nüüd oleme Euroopa Liidus.
Eesti teel Euroopa Liitu on Ilvese arvates üheks eduvõtmeks luterlik kultuur. «Eestis on väga levinud arusaam, et ise vastutad. See on kultuuriline alus, mis võimaldab Eestil taluda väga rangeid majandusreforme,» viitab Ilves majanduse ja kultuuri tihedale seotusele.
Seotud lood
Ettevõtte või sõpruskonna jaoks sündmuse planeerimine ei pea olema peavalu, kus ürituse eestvedaja end peo toimumise ajaks tühjakspigistatud sidrunina tunneb. Restoran Lee ja Lore Bistroo meeskond, kes avas suvel kaks uut põnevat kohta – restorani UMA ja kokteilibaari Lessner –, korraldab just sinu vajadustele vastava õhtu, sätib paika menüü ja kannab hoolt ka meelelahutusliku poole eest.
Enimloetud
3
Testi, kas oled targem kui Luik ja Rõtov
Viimased uudised
Lisatud Pärnumaa ettevõtete TOP
Hetkel kuum
Lisatud Saaremaa ettevõtete TOP
“Pakuti huvitavat võimalust, haarasin kinni“
Tagasi Äripäeva esilehele