• OMX Baltic0,44%268,95
  • OMX Riga0,75%873,93
  • OMX Tallinn0,06%1 715,07
  • OMX Vilnius0,43%1 050,62
  • S&P 500−0,19%6 075,11
  • DOW 30−0,55%44 765,71
  • Nasdaq −0,17%19 700,72
  • FTSE 1000,16%8 349,38
  • Nikkei 225−1,07%38 973,5
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%106,8
  • OMX Baltic0,44%268,95
  • OMX Riga0,75%873,93
  • OMX Tallinn0,06%1 715,07
  • OMX Vilnius0,43%1 050,62
  • S&P 500−0,19%6 075,11
  • DOW 30−0,55%44 765,71
  • Nasdaq −0,17%19 700,72
  • FTSE 1000,16%8 349,38
  • Nikkei 225−1,07%38 973,5
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%106,8
  • 20.05.97, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Rakvere juhtum ootab karmi lahendust

Eelmise nädala vaieldamatult põnevaimaks sündmuseks oli kolmapäeval alanud Rakvere lihakombinaadi (RLK) aktsia «tähelend».
Tavapäraselt miljoni alla ulatuvate käivetega vabaturu aktsia tõusis päevaga Hansapanga järel aktiivsuselt teiseks, kauplemiskäibega üle 16 miljoni. Buum jätkus langevas joones nädala lõpuni (nädala kogukäive 34,5 miljonit krooni ning aktiivsuses auväärne kolmas koht). Neljapäeva õhtul selgus ka toimuva põhjus -- RLK pressiteate kohaselt omandasid nad 67% Läti lihatööstuse turuliidrist Riia lihakombinaadist.
Avaldusele järgnesid maaklerite kommentaarid ilmsest insider-info kasutamisest tehingute juures ning samuti börsi ja väärtpaberiinspektsiooni esindajate kinnitused uurimise alustamise kohta. Vist on nii, et suurte rahade mängus ainult kõva kaigas tsiviliseeritud maailmas kehtivaid reegleid meie investorite ja maaklerite peadesse saab taguda. Tallinna Panga strateegia ja taktika
Põhinimekirja aktsiate hulgas tõusjaid peale Hoiupanga ei olnudki. Esmaspäeval viisid reedesed teated kasumiprognoosi ümbervaatamisest tõusule küll ka farmaatsiatehase, kuid ülejäänud nädal tõi ainult kaotusi ning kokkuvõttes hinnaks 112 krooni (-0,88 %). Hansapank oli nädala alguses tõusuteel, kuid lõpetas ligi protsendise kaotusega. Enam langesid Tallinna Panga ja Ühispanga aktsiad (vastavalt 5,56 ja 3,23 protsenti).
Tallinna Panga aktsia languse põhjustasid kuuldused panga finantsraskustest, mis levisid juba nädala alguses, kuid said avalikuks neljapäeval-reedel. Reede pärastlõunal teatas Tallinna Pank finantseerimisstrateegia muu-tumisest, mis eeskätt seisneb üleöölaenude tagasihoidlikumas kasutamises, vanade, kõrge intressiga võetud laenude refinantseerimises ja deposiidiintresside ümbervaatamises.
Kas nüüd just tänu sellele, kuid reedel Tallinna Panga aktsia hind pisut tõusiski. Tallinna Panga näol on õigupoolest tegu portfellihalduri unistuse -- negatiivse beetaga aktsiaga, st et aktsia hinnasuund on reeglina vastupidine ülejäänud turu omale. Ülejäänud põhinimekirja aktsiad muutusid vaid mõne promilli võrra. Enim kaubeldi Hansa- ja Hoiupanga aktsiaga (76,6 ning 41,9 miljonit krooni). Talse langes nädala jooksul 1,28% ning sulgus 253,40 punkti juures.
Uuest nädalast saab turg juurde uue indeksi -- kolme Balti riigi ärilehtede koostöös alustatakse kõigi kolme riigi aktsiaturge kajastava Balti30 indeksi arvutamist.
Vabaturunimekirjas tõusid Rakvere (3,56%) ning Eesti Näitused (3,64%). Enam kaubeldi (kui Rakvere kõrvale jätta) Norma ja EMVga. Mõlemad langesid nädala jooksul, kusjuures Norma pisut alla 2%, EMV isegi 7,5%, sulgudes hinnal 740 krooni, ehkki pea kogu nädala toimus kauplemine tasemetel alla 700 krooni. EMV hinna heitlikkuse põhjuseks tundub olevat suur spread madala käibe juures.
Neljapäeval teatas börs ka Eesti Näituste ja Klementi aktsiate noteerimisest. Tänasest noteeritakse Eesti Näituste aktsiat börsi põhinimekirjas ning Klementi aktsiat lisanimekirjas. Kindlasti tuleb tervitada uue mitte-pangaaktsia jõudmist börsi põhinimekirja. Ilmselt oli siin ka üks Eesti Näituste nädalase tõusu põhjusi, kuna taolised kuulujutud liikusid maaklerite seas juba mõnda aega.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 04.12.24, 09:41
Maailma riikide võlapomm paisus 100 triljoni dollarini
Kui Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) soovitab riikidel rohkem kulutada ja laenu võtta, siis seda tehakse meeleldi. Kui aga tuleb soovitus võlgasid tagasi maksma hakata ning finantsšokkideks valmistuda, muutub organisatsioon riikide jaoks “pahatahtlikuks,” kirjutab ökonomist, fondijuht ning mitme raamatu autor Daniel Lacalle portaalis Mises Institute.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele