• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Rakvere juhtum ootab karmi lahendust

    Eelmise nädala vaieldamatult põnevaimaks sündmuseks oli kolmapäeval alanud Rakvere lihakombinaadi (RLK) aktsia «tähelend».
    Tavapäraselt miljoni alla ulatuvate käivetega vabaturu aktsia tõusis päevaga Hansapanga järel aktiivsuselt teiseks, kauplemiskäibega üle 16 miljoni. Buum jätkus langevas joones nädala lõpuni (nädala kogukäive 34,5 miljonit krooni ning aktiivsuses auväärne kolmas koht). Neljapäeva õhtul selgus ka toimuva põhjus -- RLK pressiteate kohaselt omandasid nad 67% Läti lihatööstuse turuliidrist Riia lihakombinaadist.
    Avaldusele järgnesid maaklerite kommentaarid ilmsest insider-info kasutamisest tehingute juures ning samuti börsi ja väärtpaberiinspektsiooni esindajate kinnitused uurimise alustamise kohta. Vist on nii, et suurte rahade mängus ainult kõva kaigas tsiviliseeritud maailmas kehtivaid reegleid meie investorite ja maaklerite peadesse saab taguda. Tallinna Panga strateegia ja taktika
    Põhinimekirja aktsiate hulgas tõusjaid peale Hoiupanga ei olnudki. Esmaspäeval viisid reedesed teated kasumiprognoosi ümbervaatamisest tõusule küll ka farmaatsiatehase, kuid ülejäänud nädal tõi ainult kaotusi ning kokkuvõttes hinnaks 112 krooni (-0,88 %). Hansapank oli nädala alguses tõusuteel, kuid lõpetas ligi protsendise kaotusega. Enam langesid Tallinna Panga ja Ühispanga aktsiad (vastavalt 5,56 ja 3,23 protsenti).
    Tallinna Panga aktsia languse põhjustasid kuuldused panga finantsraskustest, mis levisid juba nädala alguses, kuid said avalikuks neljapäeval-reedel. Reede pärastlõunal teatas Tallinna Pank finantseerimisstrateegia muu-tumisest, mis eeskätt seisneb üleöölaenude tagasihoidlikumas kasutamises, vanade, kõrge intressiga võetud laenude refinantseerimises ja deposiidiintresside ümbervaatamises.
    Kas nüüd just tänu sellele, kuid reedel Tallinna Panga aktsia hind pisut tõusiski. Tallinna Panga näol on õigupoolest tegu portfellihalduri unistuse -- negatiivse beetaga aktsiaga, st et aktsia hinnasuund on reeglina vastupidine ülejäänud turu omale. Ülejäänud põhinimekirja aktsiad muutusid vaid mõne promilli võrra. Enim kaubeldi Hansa- ja Hoiupanga aktsiaga (76,6 ning 41,9 miljonit krooni). Talse langes nädala jooksul 1,28% ning sulgus 253,40 punkti juures.
    Uuest nädalast saab turg juurde uue indeksi -- kolme Balti riigi ärilehtede koostöös alustatakse kõigi kolme riigi aktsiaturge kajastava Balti30 indeksi arvutamist.
    Vabaturunimekirjas tõusid Rakvere (3,56%) ning Eesti Näitused (3,64%). Enam kaubeldi (kui Rakvere kõrvale jätta) Norma ja EMVga. Mõlemad langesid nädala jooksul, kusjuures Norma pisut alla 2%, EMV isegi 7,5%, sulgudes hinnal 740 krooni, ehkki pea kogu nädala toimus kauplemine tasemetel alla 700 krooni. EMV hinna heitlikkuse põhjuseks tundub olevat suur spread madala käibe juures.
    Neljapäeval teatas börs ka Eesti Näituste ja Klementi aktsiate noteerimisest. Tänasest noteeritakse Eesti Näituste aktsiat börsi põhinimekirjas ning Klementi aktsiat lisanimekirjas. Kindlasti tuleb tervitada uue mitte-pangaaktsia jõudmist börsi põhinimekirja. Ilmselt oli siin ka üks Eesti Näituste nädalase tõusu põhjusi, kuna taolised kuulujutud liikusid maaklerite seas juba mõnda aega.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Tõnu Mertsina: USAs hakkavad intressimäärad tõusma, euroala passib
Praeguse prognoosi järgi Euroopa Keskpank eesoleva kahe aasta jooksul intressimäärasid ei muuda, küll aga lõpetatakse selle aasta märtsis pandeemia mõjude leevendamiseks mõeldud täiendavad suuremahulised varaostud, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Praeguse prognoosi järgi Euroopa Keskpank eesoleva kahe aasta jooksul intressimäärasid ei muuda, küll aga lõpetatakse selle aasta märtsis pandeemia mõjude leevendamiseks mõeldud täiendavad suuremahulised varaostud, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Investeerimistees – mis bürokraatia see veel on?
Minu lõppenud konverentsil oli karune maik juures ning aasta investor ja finantsökonoomika doktor Kristjan Liivamägi soovitas selles situatsioonis investoritel lähinädalatel oma portfell ja investeerimisteesid kriitilise pilguga üle vaadata.
Minu lõppenud konverentsil oli karune maik juures ning aasta investor ja finantsökonoomika doktor Kristjan Liivamägi soovitas selles situatsioonis investoritel lähinädalatel oma portfell ja investeerimisteesid kriitilise pilguga üle vaadata.
Toomas Taube: taasiseseisvunud Eestis sai tööõigus ühena esimestest uue seaduse
Vaid kolm päeva pärast Eesti Vabariigi põhiseaduse vastu võtmist rahvahääletusel juunis 1992 jõustus töölepingu seadus. Mitu olulist seadust, nagu näiteks asjaõigusseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus ja võlaõigusseadus, hakkasid kehtima oluliselt hiljem, kirjutab erilehes Juubel advokaadibüroo Walless partner ja vandeadvokaat Toomas Taube.
Vaid kolm päeva pärast Eesti Vabariigi põhiseaduse vastu võtmist rahvahääletusel juunis 1992 jõustus töölepingu seadus. Mitu olulist seadust, nagu näiteks asjaõigusseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus ja võlaõigusseadus, hakkasid kehtima oluliselt hiljem, kirjutab erilehes Juubel advokaadibüroo Walless partner ja vandeadvokaat Toomas Taube.
Saksa energiahiid tahab Eesti vetesse rajada hiiglaslikku meretuuleparki
Saksa energiakontsern RWE tahab Saaremaa lähistele rajada kuni 2120 MW võimsusega avamere tuuleparki ja vesinikutehast.
Saksa energiakontsern RWE tahab Saaremaa lähistele rajada kuni 2120 MW võimsusega avamere tuuleparki ja vesinikutehast.