19. mai 1997
Jaga lugu:

Raudtee paraneb

Kaks aastat tagasi tundus, et Eesti Raudtee põeb parandamatut haigust. Reisijatevedu õgis iga aasta ligikaudu 100 miljoni kroonise tempoga raudtee tulusid. Praeguseks on lõpule jõudmas edukas operatsioon, mille käigus eraldatakse reisijatevedu transiitvedudest. Tõenäoliselt suudetakse sellega Eesti Raudtee teha ahvatlevaks potentsiaalsetele erastajatele ja laenuandjatele.

Esimese tõuke lahenduse otsimiseks andis Euroopa investeerimispank (EIB), kes seadis laenu andmise tingimuseks nõudmise lõpetada kaubaveo tulude arvel reisijateveo toetamine. Reisijatevedu raudteel ilma kaubaveo tulude toetava abita hääbub tõenäoliselt paari aasta jooksul. Eesti jaoks prioriteetse transiitvedude säilitamiseks polnud aga teist võimalust. Laen EIB-lt saadi. EIB pakub Eesti Raudteele ka uut laenu nagu ka Euroopa arengu- ja rekonstruktsioonipank ja maailmapank.

Valitsus on otsustanud, et raudteele võib võtta riigigarantiiga laenu kuni 620 miljonit krooni. Sellest võimalusest on praegu kasutatud ligikaudu 250 miljonit krooni. Eesti Raudtee infrastruktuuridirektori Kaido Simmermanni kinnitusel kavatseb Eesti Raudtee ära kasutada ka ülejäänud limiidi. Tänavu plaanitakse võtta veel 315--350 miljoni kroonine laen.

Eesti Raudtee uuel omanikul seisavad algul ees rasked päevad. Simmermanni sõnul on raskeimad laenu tagasimaksmise esimesed aastad 2001--2002. Peale selle tuleb omanikul investeerida ka 1,2 miljardit krooni uute vedurite ostmisse. Vastutasuks saadakse aga endale majandusharu, mis moodustab 10--20% Eesti rahvuslikust koguproduktist.

Jaga lugu:
Hetkel kuum