Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Lambakari pole hukule määratud

    Kahemeetrine meremehe haridusega linnamees Tiit Tamme alustas talupidamist 1989. aastal. Ta on pidanud aja jooksul nii lehmi kui sigu, kuid on jäänud truuks ainult lammastele.
    Tamme kutsub määgivaid hoolealuseid aborigeenideks, viidates nende segatõule. Tema talus kasvab 100 lammast ja 110 talle.
    Võrreldes sajandi algusega on lammaste arvukus Eestis vähenenud ligi üheksa korda. Nõukogude ajal põhjustas selle piima- ja seakarja eelisarendamine, nüüd on lammaste arvu vähenemise tinginud nende liha madalam hind võrreldes muude kariloomadega.
    Seda, et lammaste pidamine ennast ära ei tasu, Tiit Tamme ei usu. «Kui põhikari on viiskümmend pead ja sa müüd liha kaheksa krooniga eluskaalu kilogramm ning villa hinnaga 15 krooni kilo, tuleb aastakäibeks 34 500 krooni,» arvutab talunik. «20 000 krooni on kulud, ülejäänu on tööraha ja amortisatsioon,» lisab ta.
    Kuna Tamme talus on põhikari praegu sada isendit, tuleb need summad kahega korrutada. Lisaks töötab Tamme talus kudumistöökoda. Iga päev kootakse kuni neli kampsunit, ühe kampsuni müügihind on Tallinnas 500 krooni, Pärnus 450, Helsingis 700 ja Stockholmis 1000 krooni. Minimaalne kasum ühe kampsuni müügist on kolmandik hinnast.
    Praegu katab oma talust kogutud lambavill ainult kuuendiku kampsunikudumiseks vajalikust kogusest, ülejäänu tuleb sisse osta. Tiit Tamme on otsustanud seetõttu oma põhikarja kolme aastaga viiekordistada.
    Taluperemees on oma «aborigeenide» seltsi võtnud ka lihatõugu lambaid.
    «Aborigeenidel pole rinda, pole tagumikku, vaid ainult suur lai punnis kere,» osutab Tamme karjamaal söövatele kirjudele lammastele.
    «Kui selline lammas kaalub näiteks 40 kilogrammi, on tal liha vaid 10 kilogrammi,» seletab Tamme. Seevastu lihatõugu lambalt võib saada liha kuni 50 protsenti looma eluskaalust.
    Lambakasvatajate seltsi juhatuse esimees Peep Piirsalu väidab, et lambakasvatust võiks viljeleda ka söötis põllumaadel, mida viimaste aastatega on järjest juurde tulnud. Eriti sobivaks peab ta lambakasvatust saartel ja Kagu-Eestis, kus muude kariloomade kasvatamine ei õigusta ennast.
    Piirsalu ei kiirusta Tiit Tammet kiitma. «Tema farmis pole kõik, nagu peab, eriti jõudluskontrolli osas,» väidab ta.
    Vaatamata sellele elab lambakasvatusest edukalt ära kogu Tammede neljaliikmeline perekond, tööd saavad ka Vändra, Märjamaa ja Lelle inimesed.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Credit Suisse ostab appikarjena 3 miljardi eest võlakirju tagasi Lühikeseks müümine on neljakordistunud
Credit Suisse ostab tagasi kuni 3 miljardi Šveitsi frangi (3 miljardi euro) ulatuses võlgu, millega Šveitsi pank püüab näidata oma finantsvõimekust ja rahustada investoreid, kes on mures panga ümberkorraldamise pärast.
Credit Suisse ostab tagasi kuni 3 miljardi Šveitsi frangi (3 miljardi euro) ulatuses võlgu, millega Šveitsi pank püüab näidata oma finantsvõimekust ja rahustada investoreid, kes on mures panga ümberkorraldamise pärast.
Eesti 200 juht: Kaja Kallasel on riigi pikaajalised kulud käest läinud
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Goldman Sachs ootab ulmelist nafta hinna tõusu
Goldman Sachs tõstis oma nafta hinna prognoosi selle aasta ja 2023. aasta kohta. Pank ootab, et OPEC+ tootjate kokkulepitud 2 miljoni barreli suurune päevase tootmismahu vähendamine on hindade jaoks "väga positiivne".
Goldman Sachs tõstis oma nafta hinna prognoosi selle aasta ja 2023. aasta kohta. Pank ootab, et OPEC+ tootjate kokkulepitud 2 miljoni barreli suurune päevase tootmismahu vähendamine on hindade jaoks "väga positiivne".
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Pevkur esitab välisluure juhiks Kaupo Rosina
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Matti Maasikas: sõja olukorras mõeldakse sõjast, muu on spekulatsioon
Meie peamine eesmärk peab olema toetada Ukraina võitu ja see saab olema selline, mis on ukrainlastele piisav võit, neid rünnati, nemad panevad need piirid maha, rääkis Euroopa Liidu suursaadik Ukrainas Matti Maasikas.
Meie peamine eesmärk peab olema toetada Ukraina võitu ja see saab olema selline, mis on ukrainlastele piisav võit, neid rünnati, nemad panevad need piirid maha, rääkis Euroopa Liidu suursaadik Ukrainas Matti Maasikas.
Redgate: Eesti võlakirjade riskimarginaal on kiirelt tõusnud
Eesti oleks võinud 10aastaste võlakirjade emissiooni saada täis ka natuke väiksema intressiga kui 4%, aga igal juhul võib öelda, et geopoliitiline olukord on meie riskimarginaali tublisti tõstnud.
Eesti oleks võinud 10aastaste võlakirjade emissiooni saada täis ka natuke väiksema intressiga kui 4%, aga igal juhul võib öelda, et geopoliitiline olukord on meie riskimarginaali tublisti tõstnud.

Olulisemad lood

Uuring: pea pooled ettevõtted kavatsevad kuue kuu jooksul palka tõsta
Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalka tõsta 43% tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54% tööandjatest.
Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalka tõsta 43% tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54% tööandjatest.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.