• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Mööblimaja käive on langenud

    Mitmed mööblimaja osanikud on veendunud, et müügi languse põhjust tuleb otsida kaupluse juhtkonna tegevusest. «Mööbel on juhuslikult saali kuhjatud, müüjad igavlevad, kust see müük siis tuleb,» selgitas ASi Viisnurk tegevdirektor Meelis Kukk. «Kui juhtkond samamoodi jätkab, ei muutu seal midagi,» ütles ta.
    «Ma ei ole küll analüüsinud, kuid langus ei ole ju nii drastiline,» ütles Ühispanga laenudivisjoni juht Ott Karolin, kes on mööblimaja nõukogu liige. Tema sõnul on eelarve plaan täidetud ja efektiivsus on kasvanud. «Aga selge see, et konkurente on juurde tulnud,» lisas ta.
    Käibe languse põhiline põhjus on teise korruse remondi venimine, ütles mööblimaja juhataja Uno Kallas. Remondiks plaaniti ehitajaga tema sõnul 14 nädalat, kuid töö venis poole aasta pikkuseks ja läks esialgu plaanitud 4,5 miljoni asemel maksma 8,1 miljonit krooni. Kallase teatel on remonditööd mõjutanud ka selle aasta esimese kvartali müüki, mis on plaanitust väiksem.
    Remondist tingituna oli mööblimaja eelmise aasta puhaskasum vaid 64 500 krooni. Remondiks võttis mööblimaja 6 miljonit krooni laenu Ühispangast, millest eelmisel aastal tasus 1 miljoni ja tasub 2 miljonit krooni sel aastal. 1995. aastal oli mööblimaja puhaskasum 1,6 miljonit, kuid siis teenis mööblimaja 1,9 miljonit krooni finantstulu Forekspanga aktsiatelt dividendidena ja hiljem müügist.
    Eesti Forekspanga arendusdirektori Jens Haugi väitel on mööblimaja bilansis ülepaisutatud kohustused, sest arvele on võetud ka laos olev mööbel, mille eest firma tasub tootjatele alles pärast kauba müüki. Mööblimaja omakapital on eelmise aasta aruandes 6,2 miljonit krooni ja kohustused 16 miljonit krooni, millest lühiajalised kohustused on 13 miljonit krooni. «Kümme miljonit tuleb maha arvata, sest kaupa ei tohiks laovaruna kajastada,» ütles Haug.
    Kuigi tasume tootjatele pärast mööbli müümist, vastutame laos oleva kauba eest meie, põhjendas Uno Kallas. «Kui bilansist välja jätta, ei ole ükski kindlustus nõus seda kaupa kindlustama,» lisas ta.
    Kallase sõnul on seni veel selgusetu, milline on kasumijaotuse ettepanek aktsionäride üldkoosolekul. Tema kinnitusel on nõukogu kindel soov maksta aktsionäridele dividende.
    «Minu ettepanek on aga jätta kasum jaotamata, sest maa on vaja välja osta,» teatas Kallas. «Dividende võib aga maksta järgmisel aastal, kui erastamiskohustused täidetud,» lisas ta.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Sille Pettai: rohepööre vajab heas mõttes survet
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Tallinna börs lõpetas nädala LHV ja Enefiti tõukel plussis
Täna miljonieurose käibega tõusnud Enefit Green ja LHV Group aitasid Nasdaq Tallinnal börsinädal üle protsendise kasvuga lõpetada.
Täna miljonieurose käibega tõusnud Enefit Green ja LHV Group aitasid Nasdaq Tallinnal börsinädal üle protsendise kasvuga lõpetada.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Restoraniomanik Michelini tunnustusest: veel ei tea, kuidas see mõjutab
Eesti ehtetootja suurendas kasumit ja võttis dividendi
Eesti ehtetootja Juveel, kellest grammike üle poole kuulub küll soomlastele, kasvatas eelmisel aastal viiendiku võrra käivet ja poole võrra kasumit ja maksis omanikele üle poole miljoni euro dividendi.
Eesti ehtetootja Juveel, kellest grammike üle poole kuulub küll soomlastele, kasvatas eelmisel aastal viiendiku võrra käivet ja poole võrra kasumit ja maksis omanikele üle poole miljoni euro dividendi.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.