• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Mööblimaja käive on langenud

    Mitmed mööblimaja osanikud on veendunud, et müügi languse põhjust tuleb otsida kaupluse juhtkonna tegevusest. «Mööbel on juhuslikult saali kuhjatud, müüjad igavlevad, kust see müük siis tuleb,» selgitas ASi Viisnurk tegevdirektor Meelis Kukk. «Kui juhtkond samamoodi jätkab, ei muutu seal midagi,» ütles ta.
    «Ma ei ole küll analüüsinud, kuid langus ei ole ju nii drastiline,» ütles Ühispanga laenudivisjoni juht Ott Karolin, kes on mööblimaja nõukogu liige. Tema sõnul on eelarve plaan täidetud ja efektiivsus on kasvanud. «Aga selge see, et konkurente on juurde tulnud,» lisas ta.
    Käibe languse põhiline põhjus on teise korruse remondi venimine, ütles mööblimaja juhataja Uno Kallas. Remondiks plaaniti ehitajaga tema sõnul 14 nädalat, kuid töö venis poole aasta pikkuseks ja läks esialgu plaanitud 4,5 miljoni asemel maksma 8,1 miljonit krooni. Kallase teatel on remonditööd mõjutanud ka selle aasta esimese kvartali müüki, mis on plaanitust väiksem.
    Remondist tingituna oli mööblimaja eelmise aasta puhaskasum vaid 64 500 krooni. Remondiks võttis mööblimaja 6 miljonit krooni laenu Ühispangast, millest eelmisel aastal tasus 1 miljoni ja tasub 2 miljonit krooni sel aastal. 1995. aastal oli mööblimaja puhaskasum 1,6 miljonit, kuid siis teenis mööblimaja 1,9 miljonit krooni finantstulu Forekspanga aktsiatelt dividendidena ja hiljem müügist.
    Eesti Forekspanga arendusdirektori Jens Haugi väitel on mööblimaja bilansis ülepaisutatud kohustused, sest arvele on võetud ka laos olev mööbel, mille eest firma tasub tootjatele alles pärast kauba müüki. Mööblimaja omakapital on eelmise aasta aruandes 6,2 miljonit krooni ja kohustused 16 miljonit krooni, millest lühiajalised kohustused on 13 miljonit krooni. «Kümme miljonit tuleb maha arvata, sest kaupa ei tohiks laovaruna kajastada,» ütles Haug.
    Kuigi tasume tootjatele pärast mööbli müümist, vastutame laos oleva kauba eest meie, põhjendas Uno Kallas. «Kui bilansist välja jätta, ei ole ükski kindlustus nõus seda kaupa kindlustama,» lisas ta.
    Kallase sõnul on seni veel selgusetu, milline on kasumijaotuse ettepanek aktsionäride üldkoosolekul. Tema kinnitusel on nõukogu kindel soov maksta aktsionäridele dividende.
    «Minu ettepanek on aga jätta kasum jaotamata, sest maa on vaja välja osta,» teatas Kallas. «Dividende võib aga maksta järgmisel aastal, kui erastamiskohustused täidetud,» lisas ta.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Elektri hind lööb gongi: ongi aeg!
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Börs: Föderaalreserv turge ei kõigutanud Indeksid kallinesid 1%
Kolm suurimat aktsiaindeksit kallinesid kolmapäeval USAs enam kui 1protsendi võrra ning investorite hinnangul oli Föderaalreservi tänane otsus pigem oodatav, vahendab Reuters.
Kolm suurimat aktsiaindeksit kallinesid kolmapäeval USAs enam kui 1protsendi võrra ning investorite hinnangul oli Föderaalreservi tänane otsus pigem oodatav, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: mida teeb meile tulevane suur palgakasv?
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Raadiohommikus tipptegijate äriplaanid 2022. aastaks
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.