• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas Eesti aktsiaturg on kergelt manipuleeritav?

    See on hästi mitmetahuli-ne küsimus. Ma kardan, et vastus saab olla vaid selline, et Eesti aktsiaturg on tegelikult küllaltki hästi suunatav. Ütleme niiviisi, et see käib maaklerite suu läbi ajakirjanduse kaudu. Meil on ju saanud väga populaarseks, et kõigil telekanalitel on oma majandussaade, kus siis antakse turu käitumise kohta kommentaare. Ja tegelikult selline keskmine ja samuti keskmisest väiksem investor võtab sealt saadavat informatsiooni küllaltki üheselt.
    Samas aga on ka maakleril, kes seal mingisugust kommentaari annab, küllaltki suur riisiko ja seega peaks ta rohkem oma seal öeldud sõnade eest vastutama.
    Nii et minu arvamus on küll selline, et Eesti aktsiaturg on täiesti manipuleeritav.
    Tundub, et on manipulee-ritav.
    Raske on hinnata iga konkreetse artikli mõju, aga Äripäev on tõestanud, et ta suudab näiteks Tallinna Panka kõigutada. Ajakirjandus mõjub väikeinvestorile, kes karjana peale tuleb.
    See, et käib manipuleerimine insaiderluse kaudu, on korduvalt tõestust leidnud. Peab olema väga kõva närviga ärimees, kes, teades, et tema aktsia hakkab homme tõusma peaaegu kahekordseks, mingeid tehinguid ei tee. Silme ees on suur raha, meeldiv emotsioon. Teisel kaalukeelel mingit negatiivset emotsiooni ei ole. Eesti insaiderluse seadustik on niivõrd nõrk, et see, mille eest suvalises lääneriigis käed kaela taha väänataks, siin väärtpaberiinspektsioon otsib ja mõtleb kolm kuud ja ütleb siis mõmm-mõmm.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Tõnu Mertsina: USAs hakkavad intressimäärad tõusma, euroala passib
Praeguse prognoosi järgi Euroopa Keskpank eesoleva kahe aasta jooksul intressimäärasid ei muuda, küll aga lõpetatakse selle aasta märtsis pandeemia mõjude leevendamiseks mõeldud täiendavad suuremahulised varaostud, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Praeguse prognoosi järgi Euroopa Keskpank eesoleva kahe aasta jooksul intressimäärasid ei muuda, küll aga lõpetatakse selle aasta märtsis pandeemia mõjude leevendamiseks mõeldud täiendavad suuremahulised varaostud, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Investeerimistees – mis bürokraatia see veel on?
Minu lõppenud konverentsil oli karune maik juures ning aasta investor ja finantsökonoomika doktor Kristjan Liivamägi soovitas selles situatsioonis investoritel lähinädalatel oma portfell ja investeerimisteesid kriitilise pilguga üle vaadata.
Minu lõppenud konverentsil oli karune maik juures ning aasta investor ja finantsökonoomika doktor Kristjan Liivamägi soovitas selles situatsioonis investoritel lähinädalatel oma portfell ja investeerimisteesid kriitilise pilguga üle vaadata.
Toomas Taube: taasiseseisvunud Eestis sai tööõigus ühena esimestest uue seaduse
Vaid kolm päeva pärast Eesti Vabariigi põhiseaduse vastu võtmist rahvahääletusel juunis 1992 jõustus töölepingu seadus. Mitu olulist seadust, nagu näiteks asjaõigusseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus ja võlaõigusseadus, hakkasid kehtima oluliselt hiljem, kirjutab erilehes Juubel advokaadibüroo Walless partner ja vandeadvokaat Toomas Taube.
Vaid kolm päeva pärast Eesti Vabariigi põhiseaduse vastu võtmist rahvahääletusel juunis 1992 jõustus töölepingu seadus. Mitu olulist seadust, nagu näiteks asjaõigusseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus ja võlaõigusseadus, hakkasid kehtima oluliselt hiljem, kirjutab erilehes Juubel advokaadibüroo Walless partner ja vandeadvokaat Toomas Taube.
Saksa energiahiid tahab Eesti vetesse rajada hiiglaslikku meretuuleparki
Saksa energiakontsern RWE tahab Saaremaa lähistele rajada kuni 2120 MW võimsusega avamere tuuleparki ja vesinikutehast.
Saksa energiakontsern RWE tahab Saaremaa lähistele rajada kuni 2120 MW võimsusega avamere tuuleparki ja vesinikutehast.