Riik müüb metsa alla turuhinna

Eelarve kohaselt soovib riik saada kasvava metsa müügist järgmine aasta 258 mln krooni, mis teeb tihumeetri keskmiseks müügihinnaks 129 krooni tihumeetrist.

Tihumeetri keskmine oksjonihind on praegu vähemalt 50 krooni kõrgem, mis tähendab, et plaanitud 2 miljoni tihumeetri müügil teeniks riik 100 miljonit krooni enam. Näiteks 1995. aastal müüs riik kasvava metsa oksjonil tuleva aasta plaanist kaks korda vähem, kuid teenis vaid 25 miljonit vähem, kui on prognoositud tuleva aasta müügituluks.

«Ei näe ette, et praegused hinnad on turul ka järgmisel aastal,» vastas metsaameti ökonoomika ja infokeskuse juhataja asetäitja Aigar Kallas. Samas selgitas ta, et õiged on etteheited vaid paremate lankide müümises ja tulevikus keskendub metsaamet enam väiksema tuluga hooldusraide lankide müügile. «Tahame sellega oma praagi parandada,» märkis Kallas.

Eelmise kuu lõpul valitsuse kehtestatud metsa materjali müügi korra alusel eelarvesse prognoositud müügitulu 250 miljonit krooni peaks ettevõtjate hinnangul olema poole suurem ehk 0,5 miljardit krooni.

Tundmatuks jääda soovinud puidufirmade esindajad väitsid Äripäevale, et väikese prognoosi taga võib olla plaan täita metsakapitali tulu ainult materjali müügiga ja mitte müüa metsa oksjonil. Uue müügikorra jõustumise eelse erimeelsuse peapõhjus oli metsaameti soov vähendada oksjonil müüdava metsa osa, millega ei olnud nõus ettevõtjad.

Teise võimalusena nimetasid ettevõtjad teadlikku täiendava tulu ootust, et sellega katta tegelikust väiksemana prognoositud kulud. Eelmise aastaga võrdsed halduskulud lisaeelarves ei kasva, lubas Aigar Kallas. Väikest tulu eelarves põhjendas ta pessimistliku prognoosiga.

Metsakapitali eelarves ületavad kulutused juba aastaid müügitulu, sel aastal 30 miljoni krooni võrra. Tuleval aastal on plaanis kulutada 7,2 miljonit krooni teenitust enam.

«Jäägi vähenemine tuleb halvast juhtimisest,» lausus Kallas. Seda, et juhtimise eest vastutab keskkonnaminister ja metsakapitali nõukogu esimees Villu Reiljan, Kallas ei arva. «Organisatsiooni pole suudetud ökonoomselt välja ehitada, et kulusid kokku hoida,» selgitas Kallas.