Maa erastamise avalduste esitamistärmin -- 1. jaanuar

1. jaanuariks avalduse esitamata jätmise korral jääb maa riigi omandusse ja hoonestusõigus seatakse ehitise omaniku kasuks.

Tartu linnavalitsuse maakorralduse osakonna juhataja Urmas Ahvena sõnul on 1. oktoobri seisuga Tartu linnas esitatud 5546 avaldust ostueesõigusega erastamiseks, kuid maksustamisele kuuluvaid krunte, mida saab ostueesõigusega erastada, on ligikaudu 10 000. «Tähtaja kehtestamine tähendab sisuliselt seda, et meil tuleb kahe kuuga vastu võtta umbkaudu 4000 avaldust, kusjuures ees on jõulupühad. Järelikult ei saagi kahe kuu jooksul muud tööd teha ning oodata on suurt tunglemist,» ütles Ahven.

Samas lisas Ahven, et juriidiliste isikute seisukohalt on tähtaja kehtestamine hea. «Seniajani mängivad mõned ettevõtted maaga ja nad ei ole otsustanud, mida nad tahavad. Pärast 1. jaanuari on ettevõtete koha pealt selgus olemas,» lisas Ahven.

Riigikogu maaelukomisjoni liikme, seaduseparanduse ühe algataja, Maido Paju sõnul on pärast tähtaja möödumist selge, kui palju maad läheb erastamisele ostueesõigusega ja kui palju tagastamisele. Sellest lähtuvalt saab edasi vaadata, kui palju läheb maad piiratud enampakkumisele. Paju kinnitas, et tähtaja kehtestamise poolt olid paljud kohalikud omavalitsused, sest see aitab ostueesõigusega erastamist kiirendada.

Paju hinnangul võib neid isikuid, kes pole veel avaldust erastamiseks esitanud, olla Eestis ligikaudu 2/3 nendest, kellel on õigus erastada maad ostueesõigusega.

Riigi maa-ameti peadirektor Kalev Kanguri sõnul ei ole tal täpselt teada, kui palju on Eestis maatükke, mida on õigus erastada ostueesõigusega. Samas märkis ta, et tema hinnangul on vähe neid, kes avaldust pole esitanud.

Paju sõnul võttis riigikogu eelmisel nädalal veel vastu maa ostueesõigusega erastamise ettemaksu seaduse. «Seadus puudutab neid, kel on sada protsenti õigus maa eest tasuda EVPdega,» ütles Paju. Paju lisas, et ettemaksu saab teha tuleva aasta 1. jaanuarist 31. detsembrini. Ettemaksu tasumiseks tuleb kirjalikult kohaliku omavalitsuse poole pöörduda, kes omakorda määrab erastatava maa pindala ja hinna.

Seaduse kohaselt loetakse hind tasutuks, kui katastriüksuse moodustamisel ja ostu-müügitehingu sõlmimisel määratud maa täpne hind erineb ettemaksust +/--8%. Ettemaksuna makstud summat ei tagastata, v.a juhul, kui ettemaksu tasunud isik ei saa maad temast olenemata põhjusel eesõigusega erastada.

Kanguri sõnul vähendab ettemaks oluliselt inimeste muret ja hirmu, et EVPd jäävadki kasutamata.