• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Maa erastamise avalduste esitamistärmin -- 1. jaanuar

    1. jaanuariks avalduse esitamata jätmise korral jääb maa riigi omandusse ja hoonestusõigus seatakse ehitise omaniku kasuks.
    Tartu linnavalitsuse maakorralduse osakonna juhataja Urmas Ahvena sõnul on 1. oktoobri seisuga Tartu linnas esitatud 5546 avaldust ostueesõigusega erastamiseks, kuid maksustamisele kuuluvaid krunte, mida saab ostueesõigusega erastada, on ligikaudu 10 000. «Tähtaja kehtestamine tähendab sisuliselt seda, et meil tuleb kahe kuuga vastu võtta umbkaudu 4000 avaldust, kusjuures ees on jõulupühad. Järelikult ei saagi kahe kuu jooksul muud tööd teha ning oodata on suurt tunglemist,» ütles Ahven.
    Samas lisas Ahven, et juriidiliste isikute seisukohalt on tähtaja kehtestamine hea. «Seniajani mängivad mõned ettevõtted maaga ja nad ei ole otsustanud, mida nad tahavad. Pärast 1. jaanuari on ettevõtete koha pealt selgus olemas,» lisas Ahven.
    Riigikogu maaelukomisjoni liikme, seaduseparanduse ühe algataja, Maido Paju sõnul on pärast tähtaja möödumist selge, kui palju maad läheb erastamisele ostueesõigusega ja kui palju tagastamisele. Sellest lähtuvalt saab edasi vaadata, kui palju läheb maad piiratud enampakkumisele. Paju kinnitas, et tähtaja kehtestamise poolt olid paljud kohalikud omavalitsused, sest see aitab ostueesõigusega erastamist kiirendada.
    Paju hinnangul võib neid isikuid, kes pole veel avaldust erastamiseks esitanud, olla Eestis ligikaudu 2/3 nendest, kellel on õigus erastada maad ostueesõigusega.
    Riigi maa-ameti peadirektor Kalev Kanguri sõnul ei ole tal täpselt teada, kui palju on Eestis maatükke, mida on õigus erastada ostueesõigusega. Samas märkis ta, et tema hinnangul on vähe neid, kes avaldust pole esitanud.
    Paju sõnul võttis riigikogu eelmisel nädalal veel vastu maa ostueesõigusega erastamise ettemaksu seaduse. «Seadus puudutab neid, kel on sada protsenti õigus maa eest tasuda EVPdega,» ütles Paju. Paju lisas, et ettemaksu saab teha tuleva aasta 1. jaanuarist 31. detsembrini. Ettemaksu tasumiseks tuleb kirjalikult kohaliku omavalitsuse poole pöörduda, kes omakorda määrab erastatava maa pindala ja hinna.
    Seaduse kohaselt loetakse hind tasutuks, kui katastriüksuse moodustamisel ja ostu-müügitehingu sõlmimisel määratud maa täpne hind erineb ettemaksust +/--8%. Ettemaksuna makstud summat ei tagastata, v.a juhul, kui ettemaksu tasunud isik ei saa maad temast olenemata põhjusel eesõigusega erastada.
    Kanguri sõnul vähendab ettemaks oluliselt inimeste muret ja hirmu, et EVPd jäävadki kasutamata.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ivo Suursoo: sektoriaalsed langused on paratamatud, aga nendega oleme ju harjunud
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Paljusid hullutanud investeering tegi rikkaks vaid ühe mehe
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
Parim juht Madis Toomsalu ei seadnud LHVsse minnes karjäärirada ette
„Parim juht 2022“ tiitili pälvis LHV Grupi juht Madis Toomsalu. Ta on rääkinud juhiks saamisest ja olemisest Äripäeva raadios, ent ka tema kollegid võtsid vaevaks parimat juhti kiita.
„Parim juht 2022“ tiitili pälvis LHV Grupi juht Madis Toomsalu. Ta on rääkinud juhiks saamisest ja olemisest Äripäeva raadios, ent ka tema kollegid võtsid vaevaks parimat juhti kiita.
Raadiohitid: hinnatõususest ja investeerimisest
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Raadiohommikus: investeerimistarkus, kriisistrateegiad ja parim juht
Reedeses hommikuprogrammis räägime investeerimisest, kriisistrateegiatest ja juhtimisest.
Reedeses hommikuprogrammis räägime investeerimisest, kriisistrateegiatest ja juhtimisest.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.