Telekommunikatsiooni seadus piirab monopole

«Kui kellegi turuosa läheb liiga suureks, hakatakse teda seaduse alusel teistmoodi kohtlema,» selgitas teede- ja sideministeeriumi sideosakonna juhataja Rein Astrik. «See väljendub eeskätt tariifide kontrollis ja lisakohustuste seadmises.»

Ühe ettevõttena, mida valmiv seadus võiks valusamalt puudutada, nimetas Astrik ASi Eesti Mobiiltelefon.

Teede- ja sideministeerium saatis seaduseelnõu teistele ministeeriumitele kooskõlastamiseks. Seaduse eesmärk on reguleerida Eesti telekommunikatsiooniturgu ja tagada vaba konkurentsi tingimused. «See seadus sisuliselt alustab meie turu avamist,» märkis Astrik. «Eelnõu ei pane kõiki momente lõplikult paika, vaid annab kõigile asjaosalistele aega atra seada ning ennast ette valmistada.»

Telekommunikatsiooni seaduse eelnõu kohaselt hakkab telekommunikatsiooni valdkonda reguleerima edaspidi sõltumatu sideamet, mille üheks osaks kujuneb praegune elekterside inspektsioon.

Rein Astriku sõnul tähendab sideameti sõltumatus seda, et sideamet pole ise segatud ettevõtlusse, tal ei ole otsest majanduslikku huvitatust oma tegevuse tulemustest ja ta ei allu päevapoliitilistele mõjutustele. «Sideamet saab olema niivõrd vaba, kuivõrd seadus talle ette kirjutab,» lisas Astrik.

Sideamet ei saa Astriku sõnul anda välja õigustloovaid akte, vaid lahendab üksnes üksikjuhtumeid. Samas tunnistas Astrik, et sideameti peadirektoril on küllalt suur võim.

«Sellist varianti soovitasid meile Euroopa rekonstruktsiooni- ja arengupanga spetsialistid,» lausus Astrik. «On hea, kui ei ole tegemist vastutuse hajutamisega.»

Astriku väitel tuleb sideameti loomisel peale 45 elekterside inspektsiooni ametniku tööle võtta veel 20--30 inimest.

Valitsuse kinnitatud tööplaani kohaselt peab telekommunikatsiooni seaduse eelnõu jõudma valitsusse 15. detsembriks. «Kui väga palju parandusi ja muudatusi ei tule, võib riigikogu seda arutama asuda juba jaanuaris,» ütles Astrik.

Astrik lisas, et lähinädalatel peaks valitsus jätkama vaidlusi tekitanud kaabellevi seaduse eelnõu lugemist. «Tegime selles parandused, et tagada selle vastavus maailma kaubandusorganisatsiooni reeglitele,» lausus ta.

Astriku sõnul jääb seadusesse endiselt põhimõte, et igas kaabelside piirkonnas on vaid üks kaabelsidevõrk, mille kaudu on võimalik osutada kõiki telekommunikatsiooniteenuseid. «Igal juhul peab sealt tekkima konkurent Eesti Telefonile,» rõhutas ta.