Tööstussektor tõuseb ausse

Tallinna börsi on esimese poolteise tegevusaasta jooksul iseloomustanud suur pangaaktsiatekesksus. Pangaaktsiate suur osakaal on seletatav kogu Eesti majanduse suure pangakesksusega. Kuna pankadega toimuv on üldsuse pideva tähelepanu all, on ka investorid eelistanud just neid, silmapaistvalt eduka sektori aktsiaid. Peale kõige on pangad suutnud enamiku tööstusettevõtete ees saavutada märgatava edumaa avalikuks saamisel ja olemisel.

Seni on investeerimine pangasektorisse ennast ka õigustanud. Vaid üksikud tööstussektori aktsiad on suutnud näidata ligilähedast likviidsust ja stabiilset ning kiiret hinna tõusu.

Lõppenud kriis väärtpaberiturul peaks pakkuma investoritele piisavalt mõtteainet. Selles valguses peaks veidi enam huvi hakkama pakkuma tööstussektori aktsiad, mis seni tähelepanu keskmest enamjaolt välja jäänud.

Tööstussektori kasuks peaks rääkima asjaolu, et sektorisse kuuluvate aktsiate hind ei tohiks olla sedavõrd emotsioonidest mõjutatav kui pangasektoris ja hinnatase peaks põhinema rohkem majanduslikel näitajatel, mida tööstuse stabiilsema iseloomu tõttu peaksid lühiajalised mõjud vähem puudutama. Ka ülaltoodud graafikult võib näha tööstussektori stabiilsemat iseloomu turu keskmisega võrreldes. Sellest tulenevalt sobib tööstussektor paremini just pikaajalisematele investoritele ja portfelli tasakaalustamiseks.

Tallinna börsisüsteemis kaubeldavate tööstussektori aktsiate hulgast võib soovitada ühe võimaliku investeerimisobjektina likviidsemaid -- Norma, Tallinna farmaatsiatehase ja Rakvere lihakombinaadi aktsiat.

Vähemlikviidsetele aktsiatele tasub mõelda, kui on soov investeerida pikemaajaliselt või mängida mõne vähemlikviidse aktsia või-maliku kiire tõusu peale. Võttes arvesse levinuimat aktsiate võrdlemise suhtarvu -- P/E suhet, eristuvad üldisest tasemest oluliselt madalamate suhetega Klementi ja Viru Ranna aktsia. Mõlemad ettevõtted on edukad eksportijad, mistõttu peaks neist vähem jälgi jätvalt mööduma võimalik sisemaise tarbimise vähenemine. Suur on Rakvere LK P/E suhe, kuid käesoleva aasta lõppedes alaneb see suure tõenäosusega märgatavalt, sest hetkel suhtarvu arvutamisel arvesse minev 1996. aasta IV kvartali 3,35 mln kroonine kahjum asendub käesoleva aasta IV kvartalis ilmselt kasumiga.