Kas näete ees muutusi Eesti pangandusmaastikul?

Arvan, et üks-kaks panka jääb kindlasti vähemaks. Aga ärakadumist või ühinemist ootaksin pigem varade järgi koostatud pingerea altpoolt otsast. Seal on paljudel pankadel selged põhjused olemas, miks nad peaksid ühinema.

Ülevalpool kui need põhjused ka on, siis need ei ole akuutsed, need ei sunni kedagi. Ühelt poolt see, et tõenäoliselt on need stsenaariumid kõik läbi mängitud, aga siiski pole neid lõpule viidud. Tähendab, on olemas mingeid ületamatuid vastuolusid, väga vabalt näiteks isikute tasandil, mis ei luba suurematel ühineda. Peaks olema midagi väga erakorralist, et need vastuolud kaoksid. Teisalt on olemas üsna soodne majanduskeskkond, mis lubab pankadel küllaltki iseseisvalt tegutseda. Kui peaks juhtuma, et toimub mingeid ühinemisi suuremate pankade seas, siis see oleks teatavas mõttes üllatus.

Näen kindlustussektorit, kus kohe kindlasti jääb seltse hoogsalt vähemaks sel aastal, peamiselt ühinemiste läbi. Teatud määral võib ühinemistega seostada hulgi- ja jaekaubanduse korrastumist, mis jätkub. Kindlasti ennustan mõnda ühinemist Eesti suuremate arvutitootjate hulgas. Sest see on ala, kus tootmise pool ei olegi niivõrd oluline, kuivõrd on oluline müügi ja kaubamärgi pool. Kes ei ole suutnud oma kaubamärki viimase kahe-kolme aasta jooksul kõvasti püsti panna, mõtlevad kindlasti ühinemisele.

Mida võib juba näha, on see, et ERA Pank ja EVEA Pank liiguvad liitumise poole. Väga raske on öelda, kas see sünnib tänavu, aga algus on siin tehtud. Maapank peaks kaardilt kaduma selle aasta sees, sest nad on võtnud küllalt palju majandusriske, mida ei ole suutnud kanda.

Väga võimalik, et Tallinna Pank liitub mõne pangaga. Aga siin võib, arvan, huvitavat arengut näha, kus üks pank ei lahustu enam teises, vaid Tallinna Panga baasil tekib teise panga väga tugev tütarettevõte, mis spetsialiseerub mingitele valdkondadele. Maailmas on palju nii juhtunud. Üks viimaseid näiteid Inglismaal oli Lloyds panga ja TSB panga liitumine, kus Lloyds, mis oli rohkem ettevõtetele suunatud, säilitas korporatiivpanganduse maine. Siis liitus nendega veel kolmas, Hill Samuel Bank, mis oli eksklusiivklientidele. Kõik nad tegutsevad oma vallas edasi: sõnum on selles, et kaubamärgid säilisid eraldi. Seda ma ei ole Eesti panganduses veel näinud.

Maapanga puhul aga ma ei näe ühtegi oskust, mis oleks neil parem kui mõnel teisel pangal ja sel puhul pole mõtet, puht ökonomisti seisukohast, panka säilitada. Nende tugevus on olnud see, et nad on olnud teatud piirkonnas väga lokaalse hoiakuga pank. Aga viimasel aastal läksid nad riskantselt väärtpaberiturule, vähendasid sellega enda võimet laenata ja tegelikult teevad liiga püsiklientidele.