Head tavad kehtivad headel aegadel

Eesti polekski nagu parlamentaarne vabariik, vaid kogum väikseid vürstiriike, kus igal vürstil oma maalapp ja sõjavägi. Palgasõjavägi, sest idee pärast turvafirmad vastamisi seisma ei hakka.

Turvafirma lähtub kliendi vajadustest ja seaduslikest nõudmistest. Nii on kirjas Eesti turvaettevõtete liidu heade tavade kokkuleppes. Eesti tõsisemas turvafirmade konfliktis, ASi Akropol A ja ASi ESC kokkupõrkes Bekkeri sadama valvamise pärast, jäeti seaduslikkus tagaplaanile. Seda on turvafirmadel ka raske jälgida, kui üks neid palganud firma loodab ühele, teine teisele seadusele ja kohus pole oma lõplikku otsust langetanud.

Väiksemate objektide puhul on turvafirmad omanike vaidlustes kõrvaltvaatajaks jäänud või valvamisest hoopis loobunud. Seekord mindi teist teed. Ühtpidi olid mõlemad firmad seotud lepingutega, teisalt on Eesti turvaturul suuri muudatusi oodata ja selleks peavad seni olulist turuosa omavad firmad aegsasti valmis olema. ASi Eesti Valvekoondis erastamine tähendab eelkõige turu erastamist ja Valvekoondisele kuulus 1997. aastal neljandik Eesti turvaturust. Kes selle endale saab, on hetkega Eesti teine turvafirma.

Mida Akropol ja ESC tüliga saavutasid, näitab aeg. Ühiskonna usaldust, turvafirmade ülim eesmärk, kindlasti juurde ei võidetud. Pigem tekkis hirm, et eesti mehed hakkavad võõra raha pärast üksteisele auke kehasse laskma. Turvafirmad on aga Eesti väikese armee ja iseenda populaarsust sööva kaitseliidu kõrval väga suur jõud. Ja turvamehed, tüdinud lõputust pääslas või poevitriini juures seismisest, igatsevad action'i järele.