Nafta taas madalseisu

Nafta ja naftasaaduste hinnad rahvusvahelistel turgudel on pärast kolme nädala tagust langemist peaaegu nelja aasta madalaimale tasemele viimastel nädalatel mõningast toibumist näidanud. Selget suunda pole aga seni veel välja kujunenud. Ühelt poolt teeb finants- ja naftaturgu rahutuks sõjaline pinge Iraagi ümber. Teisalt jälle kummitab turgusid toornafta ülepakkumine.

Uudis, et Iraak lubab ÜRO ametnikel inspekteerida üheksat nn presidendipaleed, viis kolmapäeval toornafta märtsilepingute hinna rahvusvahelisel naftabörsil Londonis 14,55 dollarini barrel, mis on vaid veidi kõrgem kui 15. aprillil 1994, kui barreli ühe kuu futuurhind oli 14,35 dollarit.

Paralleelselt käivad läbirääkimised Iraagi ekspordikvoodi suurendamise üle (nafta-toiduainete-vastu-leping) seniselt 2 mld dollarilt poolaastas 5,2 miljardile. Kui Iraak saavutab ÜROga kokkuleppe ja tal lubatakse edaspidi eksportida üle kahe korra senisest enam, suureneb nafta pakkumine veelgi ning musta kulla hind langeb edaspidi veel väga tõsiselt.

Rahvusvaheline energiaagentuur prognoosis nafta nõudluse kasvu aeglustumist käesoleval aastal. Agentuur prognoosis selle aasta nõudluse kasvuks 2,3 protsenti 75,63 miljoni barrelini ööpäevas, mis on väiksem kui möödunud aasta 2,7protsendiline kasv.

Aeglustumise põhjust nähakse eelkõige Kagu-Aasia majanduskriisi mõjus maailmamajandusele.

Majandusliku koostöö ja arengu organisatsioon (OECD) seevastu prognoosib Euroopas 0,5protsendilist naftasaaduste tarbimise keskmist aastakasvu aastani 2005. Suurimat nõudluse kasvu prognoositakse Iirimaal, Türgis ja Kreekas.

Hõbe, mille hinnaks nädal aega tagasi fikseeriti Londonis 7,81 USD/oz, langes eilseks taas 7,00 dollarile unts.