Väärtpaberituru järelevalve hambutu

Marek Mägi ei ole mitte midagi tegemise süüdistustega nõus. Kuid samal ajal ta möönab, et väärtpaberituru järelevalve on ideaalist kaugel.

Inspektsioonis töötab12 inimest, ehkki töökohti on ette nähtud ligi poole võrra rohkem -- 22. «Mul ei ole mõtet inimesi igaks juhuks pidada, selleks, et nad istuksid ja ootaksid, et ehk saavad informatsiooni,» põhjendab Mägi väid poolte ettenähtud kohtade täitmist.

Töötajatest vaid neli on inspektsioonis ametis olnud vähemalt aasta, üks nendest on sekretär. Kogemusteta noored ametnikud ei suuda edukalt võistelda väärtpaberivahendusfirmade töötajatega, kes sarnaselt muule maailmale suudavad kiiremini mõelda ja tegutseda.

«Inspektsioon on tööjõuturul täiesti konkurentsivõimetu,» väidab Marek Mägi. Keskmine töötaja töötasu inspektsioonis on napilt ligi 5000 krooni, peadirektor Mägi saab aga veidi üle 10 000 krooni kuus.

Inspektsioonis makstava palga eest töötavad seal tudengid, kellele inspektsioon on hüppelauaks, või ka pisut vanemad, kellel lihtsalt ei ole ambitsioone kaugemale jõuda.

Inspektsiooni põhiülesandeks on emissioonide registreerimine ning turuosaliste, fondivalitsejate ja väärtpaberispetsialistide litsentseerimine.

Samuti peab inspektsioon esitatud andmeid kontrollima ja jälgima, et kõik väärtpaberiturul tegutsejad järgiksid kehtestatud reegleid.

Erakorraliste ülesannetena tehakse ettepanekuid seadusandluse või määruste muutmiseks rahandusministeeriumile.

Tehakse ka erakorralisi inspektsioone fondivalitsejate ja väärtpaberivahendajate juurde.

Väärtpaberiinspektsioon saab selle aasta riigi eelarvest 2,8 miljonit krooni.

1992. aastal väärtpaberiinspektsiooni ehk tollase väärtpaberiameti loojate idee järgi oleks järelevalve finantseerijateks turuosalised. Viimaseid oli tol ajal aga vaid näputäis ja nende majanduslik seiski polnud kiiduväärt, siis jäi asi katki.

Praegu on olukord muutunud ja ka turuosalised oleksid nõus raha välja käima, idee ise on aga soiku jäänud.

EE Investeeringute juhatuse esimees Margus Järv möönab, et põhimõtteliselt võiks turuosaliste poolt inspektsiooni finantseerimise idee töötada, sest kõik on huvitatud reguleeritud turust. Järv lisab, et sellisel juhul peaksid kaasnema turuosalistele mingid maksusoodustused.

Põhimahu inspektsiooni tööst moodustab fondidega tegelemine. Fondidele on inspektsioon teinud ka ettekirjutusi, seda põhiliselt küll investeerimisfondidele, kui nad oma investeerimispiiranguid ületavad. Ettekirjutusi on fondid ka täitnud, kuigi on võimalik leida mitmeid võimalusi neist mööda hiilida.

EstiB- Talinvesti Varahalduse tegevdirektor Sten Soosaar ütleb, et fondide kontrollil on distsiplineeriv mõju, kuid tõsist kontrolli rakendada ei suudeta.

Väärtpaberituru osaliste ja emitentide üle aga inspektsioon kontrolli kuigivõrd ei teosta.

Veiko-Joel Kokk inspektsioonist tunnistab, et turuosalistel ei ole mingeid kohustusi, mille täitmist inspektsioon saaks kontrollida. Inspektor võib küll kohale minna, vaadata, midagi arvata, kuid ära keelata ei saa, sest mis pole keelatud, on lubatud. Inspektsioon kirub seadust

Hambutu inspektsioon kirub seadusandlust, mis jätab võimaluse vaid käsi laiutada. Kehtiv viis aastat tagasi vastu võetud väärtpaberiturgu reguleeriv seadus ütleb, et turu kutselisi osalisi kontrollitakse vastavalt valitsuse kehtestatud korrale.

Pea viie aasta jooksul ei ole aga valitsus selle korra vastuvõtmisega hakkama saanud.

Rahandusministeeriumis on valmimas uus väärtpaberituru seadus, mis peaks vähemalt osaliseltki looma eeldusi parandada väärtpaberituru järelevalvet.

Uut seadust teeb rahandusministeerium eesotsas omandireformi- ja väärtpaberiosakonnaga. Töögrupi juht on fondide seaduse looja, osakonnajuhataja Veiko Tali, keda kolleegid ja turuosalised hindavad targaks ja pühendunud meheks.

Ainuke viga, et Veiko Tali on alati ka tööga väga koormatud ning on üsna tõenäoline, et seadus tähtajaks ehk juuni alguseks riigikogusse ei jõua. Marek Mägi ütleb uue seaduse valmimisgraafiku kohta ettevaatlikult «pingeline».

Samas ei välista Mägi, et seaduseelnõu saab nõutud tähtajaks ka valitsusele ja riigikogule esitatud, kuid sel juhul võib küsitavusi tekitada seaduse kvaliteet.

Turuosaliste sõnul on inspektsiooni probleemiks ka asjaolu, et allutakse rahandusministeeriumile, mis mõningatel juhtudel järelevalvajad käsist-jalust seob.

Inspektsioon ise tahaks endale Eesti Pangaga sarnast staatust. Ideaalis nähakse väärtpaberituru järelevalvet ühe osana finantsjärelevalvest, mis koosneks pangainspektsioonist, kindlustusinspektsioonist ja väärtpaberiinspektsioonist.

Nii valitsuse kui Eesti Panga poolt on huvi olemas, kuid ei jõuta kokkuleppele, kelle alluvuses loodav institutsioon peaks olema. Turuosalised avaldavad kahtlust, et keskpank kardab sellisel juhul kaotada kontrolli pangainspektsiooni tegevuse üle.

Eesti Pank tunnistab, et olukorras, kus väärtpaberiturg koosneb peaasjalikult pangandussektorist ja pangad tormiliselt arenevad, vajavad nad tõhusamat järelevalvet. Järelevalvealast koostööd ja integreerumist näeb ette ka Eesti Panga strateegiline arengukava.

Kuigi sügisel alustasid panga- ja väärtpaberiinspektsioon esimese initsiatiivil läbirääkimisi koostöölepingu sõlmimiseks, ei ole selle allakirjutamiseni veel jõutud. Koostööleping sätestaks väärtpaberiinspektsiooni ligipääsu informatsioonile, mida neile seni keelab krediidiasutuste seadus ja sealne pangasaladuse hoidmise säte.

Keskpanga infoosakonna asejuhataja Kaja Kell kahtleb, et enne aasta lõppu ei tule lepingu allkirjastamisest midagi välja. Pangainspektsioon peaks tunduvalt rohkem ära andma, kui vastu saaks, arvab Kell.

Uue väärtpaberiseaduse vastuvõtmine jõuaks esialgse kava kohaselt kätte selle aasta lõpuks. Inspektsioonil kulub aastake, et ennast sellega harjutada ja kättevõidetud õigustega kurssi viia.

Eesti tingimustes tavapäraseks kujunenud asjade käigu korral kulub veel kaks aastat, et seaduse täitmiseks vajaminevad rakendusotsused saaksid vastu võetud. Sealt edasi tuleks aeg, mil väärtpaberiturg hakkaks võtma tsiviliseeritud ilmet, loodab Mägi.

Aga Ameerika tasemele ei jõua me vist iial, arvab Kokk. Sealne järelevalveorganisatsioon ega kohuski pole väga seotud kindla seaduse ühe paragrahvi sõnastusega ja volitused fakte tõlgendada on suuremad.