Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tippjuristide vägikaikavedu
Riigiprokurör Indrek Meelaku kirja-tükk Eesti Päevalehes puhus üles järjekordse skandaali Eesti elus. Riigikogu opositsioon näeb konflikti kahjustamas Eesti mainet ja nõuab vahelduva eduga justiitsminister Paul Varuli tagasiastumist või siis peaministri otsustavat sekkumist, vihjates võimalikule umbusaldusavaldusele hoopis teisel tasemel.
Toimetuse arvates ei ole praeguste tõendite puhul Paul Varulil põhjust veel tagasi astuda.
Skandaali kogu ülespuhutud suuruse juures on fakte kõigi süüdistuste kohta üllatavalt vähe. Käib hämamine ja üksteise tõrvamine. Skandaali skeem on kuidagi juba tuttav Savisaare ja SIA ning Monika Mägi ja Anne Krameri aegadest: pommuudis ajakirjandusse -- tilkhaaval lisainfot -- poliitiline huvi -- riigijuhi sekkumine.
Miljoni pakkumine prokurör Marge Püssile ilmselt siiski toimus, selle tõestamine on aga keeruline, sest prokuröri, nagu ka kohtunikke, ei tohi varjatud jälitustegevusse kaasata. Varuli väidetava mõjutamistegevuse seos altkäemaksu pakkumisega on aga hoopis ebamäärane.
Ainuke, seejuures üsna ebamäärane pidepunkt on praeguseks välja käidud hüvedejagaja Eimar Rahumaa Tartu ülikooli õigusteaduskonnas töötamise aegne side Varuliga. Paul Varul on väidetavasti eluaeg aktiivne ja libe tegutseja olnud, ka enne justiitsministriks saamist. Kahtlemata huvitas Rein Kaarepere protsess Varulit, olid seal siis taga isiklikud või üldisemad motiivid. Riigiprokuröri asetäitja Alar Kirs ei eita jutuajamisi justiitsministriga.
Kas mõjutamine toimus või mitte, ka seda on keeruline tõestada. Igatahes ei kandnud see vilja. Kirs ei lasknud ennast mõjutada. Prokuratuuril ei ole alluvussuhet justiitsministriga. Siit võibki otsida konflikti tegelikke tagamaid või ajendeid. Paul Varul on huvitatud prokuröride allutamisest justiitsministeeriumile.
Prokuratuuriseaduse eelnõu, millega likvideeritakse prokuratuuri kui institutsiooni iseseisvus, on sügisest saadik riigikogus. See ongi tegelik põhjus, mis Meelakut pikemat aega ärritanud on ja nüüd lõpuks inimliku trotsina välja kees. Mitte aga tema solvumine ametipostilt priikssaamise pärast.
Kuidagi ei saa soliidseks pidada ka teise poole, Varuli hämamist ja prokuratuuri süüdistamist laimamises ja kättemaksus. Kasu ei lõika praegusel tasemel piikideloopimisest keegi, ei osapooled ega Varulit soosiv hea sõber Mart Siimann. Ainult opositsioon oli varmas ära kasutama võimalust koalitsiooniministri ja peaprokuröri segatud sogane vesi oma veskit keerutama suunata.