DEM toetab krooni

Rahvaste folklooris liigub kõikvõima-likke jutte, tõsisemaid ja naljakamaid. Näiteks on mõni ?otlane jälle kord näinud Loch Nessi koletist, mille peale tekib terves maailmas rõõmus elevus.

Eestis kiputakse aeg-ajalt üles võtma igihaljast teemat Eesti krooni langemisest. Millegipärast tundub, et seda tehakse niisama suusoojaks, kui millestki muust enam rääkida pole.

Õnneks rahvusvahelist kõlapinda need jutud ei leia. Nii võeti jutt üles ka nädalapäevad tagasi, kui keskpanga statistika järgi krooni kattevara jaanuaris vähenes.

Eesti Panga andmetel vähenes kirje «kuld ja valuutareserv» detsembriga võrreldes umbes 940 miljoni krooni võrra 9,94 miljardi kroonini. Keskpank kattevara vähenemist lähemalt ei kommenteerinud. Võimaliku vastulausena teatas Eesti Pank oma infolehes, et keskpanga kapital, reservid ja kasum ületasid jaanuaris esmakordselt 2 miljardi krooni piiri.

Et kattevara vähenemist tuli kommenteerida, tõid analüütikud sisse uue, kaunis keerulise näitaja, kommertspankade avatud neto välisvaluutapositsiooni (ANVVP). Nimetatud ANVVP muutis oktoobris 1997 oma märki -- plussist miinusesse. Et millegi plussist miinusesse minek assotsieerub tavaliselt negatiivsega, siis anti sellele muutusele (ka krooni kattevara seisukohalt) negatiivne tähendus.

Et üldse edasi minna, tuleb defineerida mõisted. Panga valuutapositsiooni all konkreetses valuutas mõeldakse varade ja kohustuste vahet. Kui valuutapositsioon on positiivne (sünonüüm: valuutapositsioon on pikk), on pangal valuutat rohkem kui kohustustena vaja. Kui valuutapositsioon on negatiivne (sünonüüm: lühike) on pangal valuutat vähem kui kohustustena bilansis kirjas. Kui valuutapositsioon on positiivne, siis võime teha alljärgnevaid järeldusi. Pank on valuutat kokku ostnud ja loodab valuuta kursitõusule, mille erijuhuks on rahvusvaluuta devalvatsioon.

Kui valuutapositsioon on negatiivne, on pank valuutat müünud ja prognoosib valuuta kursilangust. Eesti kommertspankade ANVVP oli jaanuari lõpus umbes 2 mld krooni negatiivne, seega on pangad kokkuvõttes valuutat müünud ja mingit ohtu kroonile sellest küljest ei ole.

Mis tegelikult valuutapositsiooni taga peitub, on pankade Euroopast saadud Saksa marga krediidiliinid. Enne Eesti ettevõtjale edasilaenamist on kommertspank konverteerinud Saksa margad Eesti kroonideks. Nendest operatsioonidest on konkreetseks ajamomendiks (jaanuar 1998) tekkinud Saksa marga negatiivne positsioon 2,4 miljardi krooni ulatuses.

Laenulepingutes võib sisalduda punkt, mis kohustab krooni devalveerimise korral laenu tagasi maksma Saksa markades. See tähendab, et EEK/DEM kursiriski pangal ei ole, küll aga jääb laenusaaja pankrotistumise risk -- krooni devalveerimise tõttu. Nimetatud laenulepingute klausel vähendab sisuliselt, aga mitte vormiliselt, pankade negatiivset valuutapositsiooni.

Et tegemist on tingimusliku punktiga valuutapositsiooni seisukohalt, siis ametlikus statistikas ei pruugi see adekvaatselt kajastuda.

Samas seisus, aga väiksemas ulatuses, on USA dollar, mille negatiivne positsioon on 300 mln krooni. Seega muude valuutade positsioon on 700 miljoni krooniga plussis. Kõigest eelnenust saab teha järelduse, et 1998. aasta jaanuaris oleks krooni devalvatsioon olnud ebameeldiv kõigile, sh pankadele.