• OMX Baltic0,52%274,36
  • OMX Riga0,2%881,87
  • OMX Tallinn0,51%1 738,13
  • OMX Vilnius0,54%1 040,03
  • S&P 5000,56%5 812,51
  • DOW 300,71%42 749,32
  • Nasdaq 0,27%18 331,26
  • FTSE 1000,31%8 263,55
  • Nikkei 2250,57%39 605,8
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,17
  • OMX Baltic0,52%274,36
  • OMX Riga0,2%881,87
  • OMX Tallinn0,51%1 738,13
  • OMX Vilnius0,54%1 040,03
  • S&P 5000,56%5 812,51
  • DOW 300,71%42 749,32
  • Nasdaq 0,27%18 331,26
  • FTSE 1000,31%8 263,55
  • Nikkei 2250,57%39 605,8
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,17
  • 17.03.98, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Majandussuhted teevad poliitikat

Venemaa asepeaministri Oleg Sõssujevi visiit Eestisse küttis hoog-salt üles lootusi Eesti ja Venemaa ikka veel ebamäärases seisus suhetes mingeid lahendusteid nägema hakata.
Äripäeva arvates peaks Eesti suhete parandamiseks Venemaaga mõtlema, kuidas olla Venemaale majanduslikult atraktiivne.
Eesti ja Venemaa vahelised poliitilised küsimused on üle tähtsustatud. Vene vähemuse diskrimineerimine Eestis on teema, mida mujal maailmas ja võib-olla isegi Venemaal enam eriti tõsiselt ei võeta.
Eesti pürgimine NATOsse puhub lõkkele vast ainult Vene välisministri ja kindralite kired. Laia haardega Vene ärimehi see vaevalt puudutab. Ärimees on huvitatud kasumi teenimisest ja äri laiendamisest.
Oluline on arendada tihedat majandussuhtlust, see aitab parandada ka Eesti-Vene poliitilisi suhteid. Eesti tuleb teha Vene ärimeestele huvitavaks, tuleb hoogustada Vene investeeringute tulekut Eestisse.
Selles mõttes võib Lukoili presidendi Vagit Alekperovi visiiti Eestisse pidada ehk olulisemakski või vähemalt sama tähtsaks kui Sõssujevi siiasõitu.
Kui Eesti suudab end väga suurt raha pööritavale Lukoilile huvitavaks teha, luua kahepoolselt kasuliku transiidi, on see küll pisike, ent siiski astutud samm kahe riigi poliitiliste suhete paranemisele. Tendents rahakoti prevaleerimisele poliitika üle hakkab Venemaal juba tunda andma.
Vene majandus on küll veel ebastabiilne, kuid ta kogub üha rohkem jõudu. Laienevad huvigrupid tõotavad, et peale nafta hakkavad läbi Eesti liikuma ka teistsugused kaubavood.
Vähearenenud on ka Eesti ja Venemaa regionaalne koostöö. Moskva ja Peterburi kõrval on üsna hästi arenenud mitmed teised piirkonnad, näiteks Novgorod. Selle piirkonnaga aga meil sidemed peaaegu puuduvad.
Selline iseloomulik sümbol nagu Hansaliidu-aegses Tallinnas tatsav paks ja kallis kasukas russki kupets on praegusaja Eestis täiesti tundmatu.
Vastastikku toimivad ärisidemed, Eesti majanduskeskkonna ligitõmbavus, kasvõi sellelesamale Lukoilile ning Novgorodi kaupmehele, tekitavad tasapisi majandusliku survegrupi Venemaa valitsusele. Eestile kahjulikust poliitilisest argumendist tugevamaks saab majanduslik argument, mis võib Eestile olla vägagi tulutoov.
Vastastikune side loob Eesti ärimeestele hea võimaluse investeerida Venemaale ning seda mitte ainult pangakontorisse või esindusse Moskvas ja Peterburis, vaid ka eestlastele kuuluvasse tehasesse Novgorodis või Pihkvas.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 07.10.24, 14:32
Kulla hind tegi 8 aasta suurima kvartaalse tõusu. Mis saab edasi?
Kulla hind tõusis kolmandas kvartalis viimase kaheksa aasta kiireimas tempos, jõudes septembris ka värskete rekorditeni. Kas praeguses tõusutsüklis on kullal veel ruumi kallineda ja mis saab edasi järgnevatel aastatel?

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele