• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kiireima arengu nimel

    Vastab Rootsi kaubandusminister Leif Pagrotsky

    Tuleb tunnistada, et Soome on Rootsist edukam olnud. Soome on eriti Eestis toiminud kiiremini, ta on palju suurem eksportija ja investeerija. Et piirkonna kaubandus- ja investeerimisolusid paremini mõista, moodustas Rootsi valitsus hiljuti minu juhitava komitee, mille hinnangul on Rootsi alahinnanud Läänemere siirderiikide arengu kiirust. Et kaotatut tasa teha, on valitsus eraldanud miljard krooni, mis on mõeldud kaubanduse ja investeeringute soodustamiseks Läänemere piirkonnas viie aasta jooksul. Nii tahab Rootsi anda oma panuse Läänemere piirkonna kui Euroopa kõige dünaamilisemalt areneva regiooni arengusse.
    Kahtlemata soodustab kaubandus- ja investeerimiskeskkonna stabiilsemaks ja avatumaks muutumist Baltimaade lähenemine ELile ja WTO-le. Rootsi annab nõu, kuidas lihtsustada kaupade piiriületust ja tolliformaalsusi, kuidas parandada haldusaparaadi tööd ja tihendada kogu piirkonna infotehnoloogiaühendust.
    Üheskoos minister Leimanni jt Läänemeremaade ministritega valmistame ette 9. ja 10. juuli Vilniuse kaubandus- ja investeerimisalast kohtumist, kus põhitähelepanu pööratakse väike- ja keskmistele firmadele soodsa tegevuskeskkonna loomisele.
    Eelmisel aastal kasvas Rootsi eksport Eestisse 76,5% ja import sealt 88,7%, mis on fantastiline tulemus. On selge, et nõnda kiire kasv Eesti ja ka teiste siirderiikide kaubavahetuses ei saa kesta kaua ja seepärast peame oma ülesandeks muuta see stabiilseks, nii et siirderiikide eksport Rootsi kasvaks aastas 15--20%, mis oleks neile suureks majandusstiimuliks.
    Ruttu areneva kaubavahetuse järel lisanduvad investeeringud, igatahes on usaldus Eesti vastu järsult kasvanud, kui Eesti alustas ELiga ühinemisläbirääkimisi.
    Sest rootsi rahvas ei ole veendunud selle majanduslikus kasulikkuses. Samuti näeb ta ohtu demokraatlikust vaatepunktist, kuna integreeruvas ELis tehakse üha rohkem otsuseid üle rahvusriikide peade.
    Ma konstateerin fakti, et rootsi rahvas on rahulolematu ja et paljud on ELis pettunud.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Aivar Uutar: renoveerime kinnisvara energiasäästlikuks tulemusest sõltuva ergutusega
Senise vaid avaliku sektori hoonefondi ja elamute renoveerimistoetus on ajale jalgu jäänud. Energiatõhususe visionäär Aivar Uutar pakub arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis välja uue lahenduse.
Senise vaid avaliku sektori hoonefondi ja elamute renoveerimistoetus on ajale jalgu jäänud. Energiatõhususe visionäär Aivar Uutar pakub arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis välja uue lahenduse.
Elmo Rent jäi novembris käibeprognoosile alla Selle aasta käibeprognoos on aga juba ületatud
Elmo Rent kasvatas novembris aastatagusega võrreldes käivet, aga võrreldes oktoobriga langes see hooajalistest teguritest tingituna tublisti, selgub börsiteatest.
Elmo Rent kasvatas novembris aastatagusega võrreldes käivet, aga võrreldes oktoobriga langes see hooajalistest teguritest tingituna tublisti, selgub börsiteatest.
Eestis kaks elektritootjat rivist väljas, hind kasvab päeval üle 500 euro Elektri import Venemaalt on tugevalt pärsitud
Elektri hinna rekorditest saab viimasel ajal teatada igal esmaspäeval, kuid veelgi kurvem pilt vaatab vastu homme, kui keskmine elektri hind kasvab pea 470 eurole, mis on kümme korda kõrgem kui Eesti pikaajaline keskmine. Oma mõju on kindlasti ka Vene elektriimpordi piiratud mahul.
Elektri hinna rekorditest saab viimasel ajal teatada igal esmaspäeval, kuid veelgi kurvem pilt vaatab vastu homme, kui keskmine elektri hind kasvab pea 470 eurole, mis on kümme korda kõrgem kui Eesti pikaajaline keskmine. Oma mõju on kindlasti ka Vene elektriimpordi piiratud mahul.
Analüütik: suurema palga küsija süvendab hinnatõusu
Kuigi energiahindade tõusu tõttu on mõistetav küsida suuremat palgatõusu, suurendab see ohtu laiapõhjalisemaks ja pikemalt kestvaks inflatsiooniks, märgib Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.
Kuigi energiahindade tõusu tõttu on mõistetav küsida suuremat palgatõusu, suurendab see ohtu laiapõhjalisemaks ja pikemalt kestvaks inflatsiooniks, märgib Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.