Kiireima arengu nimel

Tuleb tunnistada, et Soome on Rootsist edukam olnud. Soome on eriti Eestis toiminud kiiremini, ta on palju suurem eksportija ja investeerija. Et piirkonna kaubandus- ja investeerimisolusid paremini mõista, moodustas Rootsi valitsus hiljuti minu juhitava komitee, mille hinnangul on Rootsi alahinnanud Läänemere siirderiikide arengu kiirust. Et kaotatut tasa teha, on valitsus eraldanud miljard krooni, mis on mõeldud kaubanduse ja investeeringute soodustamiseks Läänemere piirkonnas viie aasta jooksul. Nii tahab Rootsi anda oma panuse Läänemere piirkonna kui Euroopa kõige dünaamilisemalt areneva regiooni arengusse.

Kahtlemata soodustab kaubandus- ja investeerimiskeskkonna stabiilsemaks ja avatumaks muutumist Baltimaade lähenemine ELile ja WTO-le. Rootsi annab nõu, kuidas lihtsustada kaupade piiriületust ja tolliformaalsusi, kuidas parandada haldusaparaadi tööd ja tihendada kogu piirkonna infotehnoloogiaühendust.

Üheskoos minister Leimanni jt Läänemeremaade ministritega valmistame ette 9. ja 10. juuli Vilniuse kaubandus- ja investeerimisalast kohtumist, kus põhitähelepanu pööratakse väike- ja keskmistele firmadele soodsa tegevuskeskkonna loomisele.

Eelmisel aastal kasvas Rootsi eksport Eestisse 76,5% ja import sealt 88,7%, mis on fantastiline tulemus. On selge, et nõnda kiire kasv Eesti ja ka teiste siirderiikide kaubavahetuses ei saa kesta kaua ja seepärast peame oma ülesandeks muuta see stabiilseks, nii et siirderiikide eksport Rootsi kasvaks aastas 15--20%, mis oleks neile suureks majandusstiimuliks.

Ruttu areneva kaubavahetuse järel lisanduvad investeeringud, igatahes on usaldus Eesti vastu järsult kasvanud, kui Eesti alustas ELiga ühinemisläbirääkimisi.

Sest rootsi rahvas ei ole veendunud selle majanduslikus kasulikkuses. Samuti näeb ta ohtu demokraatlikust vaatepunktist, kuna integreeruvas ELis tehakse üha rohkem otsuseid üle rahvusriikide peade.

Ma konstateerin fakti, et rootsi rahvas on rahulolematu ja et paljud on ELis pettunud.