Taani kauba import muutus keeruliseks

Kauba toome Saksa-maalt. Transpordifirmad, kellega koostööd teeme, on alati andnud mõista, et streikide puhul saab marsruuti muuta.

Kui Poolas peaks mingi streik toimuma ja Saksamaalt tulles ei saaks sealt veokiga läbi sõita, siis on olemas ühendus laevaga Rootsi või Soome. Sealt tuuakse kaup Eestisse. Ühesõnaga maatransport vahetatakse meretranspordi vastu.

Lisakulud, mis marsruudi muutmisest tekivad, jääksid transpordifirma või kauba müüja kanda. See on meil lepingus sees.

Taani streigiga seoses tuli meil muuta vaid ühe töötaja lennumarsruuti. Ta pidi Poola koolitusele sõitma Kopenhaageni asemel Helsingi kaudu.

Keegi hädaline, kellel oli väga vaja oma kaup Taanist Eestisse saada, pakkus täiskoorma tavalisest, 25 000--27 000kroonisest hinnast 25% kõrgemat hinda.

Streigist haaratud riiki vedaja saatmine nõuab hästi ülesehitatud lepingut, mis kaitseks veofirmat. Ooteaegade tekkimisel peab need keegi vedajale kinni maksma. Kahtlemata on kliendil kergem saada transpordifirmat riskima, kui tema kaup moodustab veofirma veetavatest kaubakogustest üle 50%.

Kui kliendi kauba saabumine viibib seetõttu, et vahepeal on kusagil transiitriigis alanud streik, siis CMR-konventsiooni järgi vedaja ei vastuta asjaolude eest, millest ta ei saanud hoiduda või mida ta ei võinud ette näha.

Kauba omanikul ei ole võimalik kindlustuse abil riske 100% maandada.

Veosekindlustuses on nagu muudes kindlustusliikides standardlepingutes alati välistatud streigi- ja sõjariskid. Nende riskide vastu saab kindlustada, lisades veosekindlustuse baastingimustele vastava klausli. Sellest hoolimata ei ole kindlustatud viivitustest tekitatud kahjud ja kulud. Streigiriski klausli lisamisel kindlustuslepingule kindlustusmakse märkimisväärselt ei suurene.

Kui autovedaja saab streigist tulenevate nõuete korral end edukalt kaitsta CMR-konventsiooni sätete alusel, siis korralikku know-how olemasolul on mõningatel juhtudel võimalik kauba omanikul tekitatud kahju autovedajalt sisse nõuda.