Kindlustusseltsid on kainenemas

Läinud aastal räägiti kindlustustege-vusest kui väga hoogsalt arenevast ärist, nüüd on hõiskamine asendunud nukrate heietustega kindlustusseltside kahjususest ja hindade tõstmise vajadusest.

Äripäev leiab, et kindlustusseltside nurina on tinginud eelkõige hoolimatus, mis tulenes nende liiga riskantsest investeerimisest ja iga hinnaga turu hõivamisest.

Aktsiahindade pidev tõus harjutas seltsid mõttega, et investeeringute suur tootlus on tagatud. Opereeriti stiilis -- raha tuleb ja läheb, vahepeal pannakse see börsile ja see teenib seal tulu. Nii sai pühenduda hinnarallile ja klientide ülelöömisele. Iseloomulik näide on Ühiskindlustus, kes müüs detsembris Mustamäe autoregistrikeskuse ees bussis liikluskindlustust 6% odavamalt kui Nordika keskuse hoones.

Mullu kogusid kahjukindlustusseltsid kokku 967 miljoni krooni eest makseid, hüvitisi maksti 375 miljonit, mis teeb kahjususe suhteks 38%. Tänavuse esimese kvartali kahjususeks kujunes 45%.

Lootus, et börs toodab kogu aeg, hajutas tähelepanu ja kindlustusseltside kvaliteet langes. Põhitegevus jäi teisejärguliseks. Eesmärgiks sai ükskõik kuidas raha saada ja see börsile paigutada, kindlustada võimalikult palju ja võimalikult odavalt.

Paralleeli saab tõmmata autodiileritega, kes sageli müüvad alla letihinna, eriti riiklike tellimuste ja suurte partiide puhul. Nende lootus on hiljem teeninduse pealt tagasi teenida.

Ka odava kindlustuse pakkumisel on oma loogika -- kui oled ühe seltsi juba välja valinud, seda naljalt vahetama ei hakka. Tõenäosus, et klient ka oma sõbrad soodsasse seltsi kaasa toob, on suur. Klientidejaht tõi kaasa järeleandmised, põhjendamatult odava kindlustamise, vahel jäeti ka kindlustatav objekt üle vaatamata.

Kui börs pärast musti nelja- ja muid päevi enam suurt tulu ei andnud, algasid nurinad ja üha enam räägitakse hindade tõstmisest. Kuna aga üksi tariifide tõstmine tähendab turuosa kaotust, kultiveeritakse hoolega kartellivaimu.

Eesti Kindlustuse juhatuse esimees Ivar Virkus on Äripäevale öelnud, et kindlustustegevuse kahjum on seltsides normaalne ja tähendab seda, et klientide raha pealt ei rikastuta, vaid kasum peaks põhiliselt tulema investeeringute paigutusest.

Investeeringud peaksid aga olema võimalikult konservatiivsed. Börsi kõrval eksisteerivad ka rahaturufondid ja muud stabiilsemad instrumendid. Ei saa pidada normaalseks, kui ettevõtte kasum kasvab-kahaneb korrelatsioonis börsiindeksiga.

Kindla seljatagusena tundunud ja hinnavõitlust lubanud börsi kukkumine on näiteks panganduses korrektiive teinud. Kindlustusturul seisab korrastumine ees.