Turg on pangasektori suhtes ettevaatlik

Ajaloost meenub periood, kus kõiki uudiseid, nii häid kui halbu, võeti Tallinna börsil kui häid uudiseid. Praegu räägitakse, et kõik uudised mõjuvad kui halvad uudised või ei mõju üldse. Uudiste järgi võiks Eesti aktsiaturg olla oluliselt paremas seisus.

Börsifirmade juhtide ja suuromanike käitumisest ära hirmutatud investorid hoiavad börsist kaugele eemale ega mõtlegi investeerimisele. ÄP indeks langes üleüldises kauplemishuvi puuduses nädalaga 6,76% ja sulgus reede õhtul 629,54 punktil.

Nädala kolme esimese päeva kiire kukkumine viis ÄP indeksi kolmapäeva õhtuks 628,77 punktile, mis on selle aasta madalaim tase. Palju ei puudu enam ka sügisese börsikriisi haripunktist, mil ÄP indeks langes 571,78 punktile. Praegusest 630 punkti tasemest oli indeks toona allpool siiski vaid paar päeva, sest viimasele 8,4protsendisele kukkumisele järgnes siis sama kiire tõus. Praegu on indeks 630 punkti tasemel stabiliseerunud ja kiiret tõusu pole näha.

Kõige enam on investorid pettunud just turu liidri, pangasektori aktsiates. ÄP pangasektori indeks kukkus möödunud nädalal koguni 8,45%, langedes reede õhtuks neljandat korda viimase 14 kuu jooksul alla 700 punkti taseme (kolm ülejäänud korda leidsid aset eelmise aasta novembri lõpus).

Pangasektori probleemiks on mitmest suurühinemisest tulenev ebakindlus investorite hulgas, mida süvendab Hoiupanga ja Daiwa laenuga seonduv ning finantsturgude raskest olukorrast tingitud madal kasumlikkus.

Möödunud nädalal avaldasid oma kasumid neli panka. Esmaspäeval tegid otsa lahti Forekspank, kes teatas 7,3 mln kroonisest brutokasumist, ja Hoiupank, kelle kasum oli aprillis 22,7 mln kr. Hoiupanga puhul tuli 15,7 mln kr kasumist tütarettevõtte dividendidena, mille mahaarvamisel sulas kasum vaid 7 mln kroonini.

Esmapilgul tagasihoidlik tulemus muutus nädala lõpus oma tulemused teatanud Ühispanga ja Tallinna Panga kasumite kõrval küllaltki normaalseks. Nimelt oli Ühispanga aprillikuu puhaskasum vaid 1,7 mln kr ja Tallinna Pangal 625 000 kr.

Ilma aktsiaturgudelt saadava tuluta on pankade kasumid tagasihoidlikud. Vähene kauplemisaktiivsus tõmbab alla ka teenustasu tulusid. Lisaks on pankadel seoses ühinemistega kaelas tõsised kulud. Hansapank ja Hoiupank arvestavad ühinemisel umbes 100 mln kroonise kuluga. Ühinemisega seotud kuludele viitas oma tulemuste kommentaaris ka Ühispank.

Ei möödu nädalat, kui ei puhkeks taas mõnda ülevõtmis- või ühinemisskandaali. Möödunud nädal tõi sellesse nimistusse Viru Ranna.

Kui üle-eelmisel nädalal teatas toiduainetööstuskontserni ETFC omanikfirma Epeks, et soovib osta 51% ettevõtte aktsiatest hinnaga 23 kr tükk, siis möödunud nädala alguses koos olnud ettevõtte juhatus ja nõukogu otsustasid suurendada aktsiakapitali suunatud emissiooniga Saaremaal asuva kalatööstuse ASi Läätsa suuraktsionäridele. ASi Läätsa omanikud tasuvad 2/3 ettevõtte aktsiatega, misjärel viimane muutub Viru Ranna tütarettevõtteks.

Selle tehinguga läheb ligi 40% aktsiatest uue juhatuse esimehe Märt Vooglaiu kontrolli alla. Seega toimus kalatehaste liitumine küllaltki kiiresti ja valutult. Epeks peab ilmselt oma plaanidest loobuma.

Uue tugeva omaniku tekkimine peaks Viru Ranna puhul igati tervitatav olema. Aktsia hind nädalaga siiski langes 3,15% võrra, 21,5 kroonile. kauplemise maht oli 2,15 mln kr.