Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Monopol kiire palgatõusu taga

    Eelmise aasta esimese kvartaliga võr-reldes on keskmine brutopalk kas-vanud 19,4%. Majandusteadlase Ardo Hanssoni hinnangul on kasv liiga kiire ja senise palgapoliitika jätkamine võib tuua kaasa ettevõtete pankrotistumise.
    Äripäev ei näe keskmise brutopalga ligi 20 protsendi suuruses tõusus midagi katastroofilist, sest näiteks tööstusettevõtted on suutnud tõsta ka oma efektiivsust.
    Kui lahutame keskmisest palgatõusust tarbijahinnaindeksi ehk ei arvesta hindade kallinemist, siis jääb palga kasv alla tööstuse kasvule, mis tähendab, et tootmismaht on kasvanud tööjõukuludest kiiremini. See näitab, et tööstusettevõtted on suutnud oma tootmist tõhustada.
    Makromajanduslikult vaadates oleks muidugi parem, kui palgatõus oleks Eestis võimalikult aeglane. Kiire tööjõukulude suurenemine võib tekitada kõige rohkem probleeme eksportööridele, sest nemad ei saa oma toodangu hinda sama ruttu tõsta, kui tõusevad tootmiskulud.
    Varem või hiljem peab Eestis hindade ja palga tase teiste riikidega ühtlustuma. Ei ole võimalik, et kui Eesti liitub Euroopa Liiduga, siis on siin hinnad ja palgad teiste liikmesriikidega võrreldes mitu korda madalamad. Palkade ühtlustamine arenenud riikidega on paratamatu ja kui see protsess käib aeglasemalt kui ettevõtte efektiivsuse tõstmine, siis pole asi hull.
    Selge on ka see, et ükski eraettevõtja ei maksa oma töötajatele rohkem palka, kui see on hädavajalik. Osal elualadel on palgatõusule aidanud kaasa tööjõuturu suletus, sest nõudmine tööjõu järgi ületab pakkumist. Palgatõusu aitaks pidurdada see, kui Eesti avaks oma tööjõuturu. Ümberkaudsetes riikides jääks tööjõuturg eestlastele ikkagi raskesti ligipääsetavaks.
    Kui turu avamine on vastastikune, siis võib see anda uue tõuke kvalifitseeritud töötajate palkade tõusule, sest selleks, et tööjõud ei hakkaks Eestist välja voolama, peab maksma konkurentsivõimelist palka.
    Palgatõusu puhul on Äripäeva arvates probleem selles, et kõige suurem palgatõus on toimunud energeetikas ning gaasi- ja veevarustuses. Nendes monopoolsetes sektorites on aastaga palgad kasvanud 34,1%. Samas on monopoolsed ettevõtted olnud aktiivsed hindade kergitajad, olles inflatsioonitempo peamiseks mootoriks.
    Kuna tegemist on riigi või kohaliku omavalitsuse kontrolli all olevate hindadega, siis peaks riik hinnatõusu pidurdama. See sunniks monopole oma tegevust tõhustama ja pidurdaks ka üleüldist palgatõusu.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Leslie Leino: on aeg hämarate Hiina ettevõtete taust läbi valgustada
Nüüd, mil Hiina võrguplatvormid on tulemüürile vaatamata rahvusvaheliselt kättesaadavad, saab lõpuks teha väga täpseid sissevaateid nende tausta, kirjutab Tallinna Ülikooli Aasia uuringute teadur Leslie Leino.
Nüüd, mil Hiina võrguplatvormid on tulemüürile vaatamata rahvusvaheliselt kättesaadavad, saab lõpuks teha väga täpseid sissevaateid nende tausta, kirjutab Tallinna Ülikooli Aasia uuringute teadur Leslie Leino.
Inglise keskpank kavatseb karmistada krüpovaluuta reegleid
Inglise keskpanga sõnul näitab krüptovarade väärtuse 2 triljoni dollari suurune langus turu haavatavust ning vajadust karmima õiguskaitse ja regulatsiooni järele, vahendab Bloomberg.
Inglise keskpanga sõnul näitab krüptovarade väärtuse 2 triljoni dollari suurune langus turu haavatavust ning vajadust karmima õiguskaitse ja regulatsiooni järele, vahendab Bloomberg.
Kasvuekspert: lühiajaline mõnu tekitab halbu harjumusi
Lühiajaline mõnu kipub alati võitma pikaajalisi eesmärke ning see on põhjus, miks inimesed ei saa lahti halbadest harjumustest, selgitas kasvuekspert Indrek Saul.
Lühiajaline mõnu kipub alati võitma pikaajalisi eesmärke ning see on põhjus, miks inimesed ei saa lahti halbadest harjumustest, selgitas kasvuekspert Indrek Saul.
Europol vahistas üle 130 lastega kaubitseja
Europoli koordineeritud ulatuslikul operatsioonil vahistasid 22 Euroopa riigi ja Interpoli korrakaitsjad 130 lastega kaubitsejat ja tuvastasid 60 uut kahtlusalust.
Europoli koordineeritud ulatuslikul operatsioonil vahistasid 22 Euroopa riigi ja Interpoli korrakaitsjad 130 lastega kaubitsejat ja tuvastasid 60 uut kahtlusalust.
Raadiohommik: kaosest lennunduses ja suvisest kodukaunistamise hooajast
Suvi on kodukaunistamise ja aianduse tipphoaaeg. Kas koroonaaegne selle valdkonna buum hakkab vähenema? Arutame asja Hortese juhataja Kadri Ulla ja Gardesti juhatuse liikme Kristjan Kalganiga.
Suvi on kodukaunistamise ja aianduse tipphoaaeg. Kas koroonaaegne selle valdkonna buum hakkab vähenema? Arutame asja Hortese juhataja Kadri Ulla ja Gardesti juhatuse liikme Kristjan Kalganiga.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.