Lihatootjad kardavad sügisest söödaviljauputust

Praegu ei arvesta teraviljakasvatajad, mis saab viljast sügisel, ütles Viru lihaühistu juhatuse esimees Urmas Laht. «Sigade kasvatamine väheneb ja seega väheneb ka suude arv,» ütles Laht. «Vilja ülejääk ajab hinnad sügisel alla, mis omakorda seab nii mõnegi tootja raskesse olukorda.»

Mäe teraviljatalu peremees Arnold Põldmäe ütles, et teraviljakasvatajaile on oma toodangu müük tõsine probleem. «Odavat välismaa jahu tuuakse hulgi sisse, talumeestele makstavad kokkuostuhinnad on mitukümmend protsenti langenud,» rääkis Põldmäe.

Põldmäe kasvatab vilja ligi 400 ha, tänavu suurendas ta külvipinda 100 ha võrra.

Eesti Viljasalve peadirektori Ago Sootsi hinnangul on vilja külvipind jäänud enam-vähem samaks mis eelnevatel aastatel. Kasvanud on külvipind veidi ehk vaid Tartu- ja Viljandimaal. «Osalt mõjutab stabiilsuse saavutamist riiklik hektaritoetus, nii vähe kui seda ka makstakse,» ütles Soots. Tänavune talv oli Sootsi ütlusel viljakasvatajatele soodne, talvekahjustusi viljal vähe.

Eestimaa talupidajate keskliidu peadirektori Kaul Nurme sõnul tuuakse praegu Eestisse EList jahu nii odavalt sisse, et siinsed tootjad ei suuda sellega võistelda. «Tegelikult suudavad Eesti tootjad katta meie teraviljavajaduse, küsimus on vaid hindades,» ütles Nurm.

Teravilja kasvatamine pole Nurme sõnul kasulik, tootjad tulevad lihtsalt ots otsaga kokku. «Ma ei oska ennustada, mis saab sügisel, ilmselt kujuneb vilja müümine raskeks,» ütles Nurm.

Kuusalus asuva Sassi talu perenaine Inna Malm ütles, et juba eelmisel sügisel oli raske vilja maha müüa. Seepärast vähendasime sel aastal odra ja nisu külvipinda ning kaera kasvatamise lõpetasime hoopis ära, sõnas Malm. Sassi talus kasvab vili ligi 100 hektaril.

Praegu kasutab enamik leivatööstusi saia valmistamisel importnisujahu, rukkijahu on kohalik.