Ruumides suitsetamine keelustatakse

«On püütud olla kristlikum kui paavst ise,» kommenteeris sotsiaalministeeriumi eelnõu Eesti kaubandus-tööstuskoja jurist Reet Teder. Seaduse täitmist on tema sõnul võimatu kontrollida, pealegi seab see suitsetamisele karmimad nõuded kui eurodirektiivides.

Sotsiaalministeeriumi osakonnajuhataja Andrus Lipand sõnas, et kaubandus-tööstuskojal on eelnõust vananenud variant. Nüüd on sinna lisatud säte, et suitsetamiseks mõeldud ruumid ehitatakse majadesse võimaluse ja vajaduse korral, lausus Lipand.

Lipandi sõnul on paljudes Euroopa riikides, näiteks Soomes ja Prantsusmaal, suitsetajatele veelgi karmimad nõuded, kui Eesti tahab kehtestada.

Eelnõu järgi keelatakse tubakatoodete müük müügiautomaatidest ja alla 20 sigaretti mahutavas tarbijapakendis.

Välja arvatud selleks eraldatud ruumis on suitsetamine keelatud koolides, ravi-, valitsus- ja kultuuriasutuses, kaubandus- ja teenindusettevõttes, töökohal, ühissõidukis, reisipraamil ning reisijate ootesaalis. Samuti on see keelatud enam kui ühe korteriga elamu, v.a ridaelamu, trepikojas, keldris, pööningul ja muudes ühisruumides.

Kaubanduskoja hinnangul ei tohiks keelata sigarettide müüki tubakaautomaatidest, vaid paigutada automaadid kohtadesse, kus alaealiste viibimine on keelatud, nagu ööklubid või kasiinod.

Tederi sõnul vaidlustab kaubanduskoda ka filtrita sigarettide müügi ja importimise keelu. Tuginedes Swedish Matchi uuringule, moodustab filtrita sigarettide turg Eestis 11% kogu sigarettide turust. Möödunud aastal müüs Swedish Match Eestis 260 miljonit filtrita sigaretti, mille eest laekus 40 miljoni krooni eest makse.

«Sellele lisanduvad veel illegaalselt Eestisse toodud Venemaal valmistatud filtrita sigaretid Priima, mille aastast müügikogust hinnatakse 130 miljonile sigaretile,» sõnas Teder. Pärast keelustamist salakaubanduse osa suureneb, lisas Teder.

Swedish Match Eesti ASi juhatuse esimehe Raigo Roosve sõnul moodustavad Rootsis valmistatud filtrita sigaretid Priima ja Astra nende käibest 18%. «Põhiliselt tarbivad neid üle keskea maamehed, miks peaks nende harjumusi vägisi muutma, kui nad nagunii eriti oma suitsetamisega kedagi ei sega,» imestas Roosve.

Suitsetamiseks eraldatud ruum peab olema seaduseelnõu järgi alarõhuline. Väljatõmbeõhu hulk ruumis peab olema vähemalt 20 liitrit sekundis ruutmeetri kohta. See on nii tugev õhuvool, et lips võib piltlikult öeldes lakke tõusta.

Ventilatsiooniprojekte teostava ASi Hiie & Co konsultant Jaak Levertand imestas, et nõutav väljatõmbeõhu hulk on kaks korda suurem kui Soome normid, mida projekteerimisfirmad on seni Eestis kasutanud. «See pole eriti põhjendatud,» lausus Levertand.

Eestis on ventilatsiooniga suitsetamisnurga lasknud ehitada näiteks Hoiupank, kellel see läks maksma umbes 60 000 krooni. ABB Eesti ASi turundusjuht Merle Tammesalu sõnas, et nende kolmekorruselise büroo igal korrusel on üks väikese toa suurune suitsuruum, mille hind on spetsialistide sõnul 50 000--100 000 krooni.

Reet Tederi sõnul tähendab suitsutubade ehitamine kulukaid ümberehitusi kõigis praegustes hoonetes. Kaubanduskoda paneb ette piirduda eraldatud ja ventileeritava ruumiosa nõudega.