• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Börs kukkus üle kümnendiku

    Hinnad langesid 1996. aasta tasemele

    Enim kukkus Forekspanga aktsia -- 21,64 protsendi võrra 52,50 krooni tasemele. Hansapanga aktsia langes 20,26 protsenti 61 kroonini.
    Analüütikud iseloomustasid eilset langemist kohalike investorite börsipaanikana, mida mõjutas ka Venemaa rahanduse ebakindel seis. Enimkaubeldavate aktsiate turuväärtust kajastav Äripäeva indeks on kaotanud viie kuuga oma väärtusest 45,9 protsenti.
    Eilne ajaleht Financial Times seostas Balti turgude langust Vene aktsiaturuga, mis on viimastel nädalatel samuti langenud.
    Langesid ka teiste pankade aktsiate hinnad. Ühispanga aktsia sulgemishind oli reedest ligi 18% madalam. Tallinna Panga aktsia langes üle 13 protsendi ja Hoiupanga aktsia hind oli eilse börsipäeva jooksul langenud 2,52%.
    EE Investeeringute ökonomist Margus Järv lausus, et turul arvestatakse Venemaa riskidega, eriti Forekspanga puhul, kes seal tegutseb.
    «Siis võib languse põhjuseks olla ka Marcel Vichmanni ja Hoiupanga konflikt. Ka Ühispangal on oma Vichmann -- Illar Hallaste,» rääkis Järv.
    Endanimelise õigusbüroo omanik Illar Hallaste lausus, et edastas eile hommikul telefonitsi kolme enda kliendiks oleva maksuvaba firma Ühispanga aktsiate müügikorralduse.
    Esimese kliendi, J. W. Investmentsi 229 195 aktsiat soovis ta maha müüa eilse päeva jooksul hajutatult. Kahe kliendi veidi väiksemas suurusjärgus aktsiapakid tahab Hallaste maha müüa täna ja homme.
    Ühispank keeldus eile aktsiate müügist ja nõudis lisatagatisi, sest Hallaste klient on pangale võlgu. Hallaste sõnul selgub täna, kas pangal oli õigus aktsiate müügist keelduda või mitte.
    «Väikeinvestor ei müü, pigem ostab,» sõnas Järv. Samuti ostsid Järve hinnangul välisinvestorid, müügipaanika oli just kohalike investorite seas.
    «Minu arvates müüvad praegu need inimesed, kes on juba miinuses, st on ostnud kõrgema hinnaga, kui praegu müüvad,» rääkis ta. Järv lisas, et kui turu trend on langev, siis võib õnnestuda ikkagi kasumit lõigata, kui praegu müüa ja hiljem veel madalamalt hinnatasemelt uuesti osta.
    Hoiupanga aktsiaturgude osakonna juhataja Ago Lauri põhjendas Hansapanga aktsia hinna tohutut langust sellega, et kui investoril tekib vajadus vaba raha järele, siis Hansapanga aktsia on alati see, mida saab müüa. Aktsiate müügi või laenu võtmise otstarbekus sõltub Lauri sõnul samuti investori turunägemusest.
    Tõnu Vanajuur Cresco Väärtpaberitest ütles, et väärtpaberiturul valitseb üldine usalduse kaotus pangandussektori vastu, mis omakorda haarab kaasa ka teised aktsiad.
    «Kohalikud investorid põgenevad turult ja ka välisinvestorid ei ole vaimustuses,» lisas ta. Juba varem turult lahkunud kohalikud investorid ei kiirusta tagasitulemisega, sest tulevik on ebaselge, lausus Vanajuur.
    Pangad peavad näitama, et suudavad raha teenida ka oma põhitegevusega, olenemata kapitaliturgude liikumisest ja börsi tasemest. Samuti oodatakse pankade lubatud ühinemise lõpuleviimist, et näha, kuidas see nende tegevust mõjutab, ütles Vanajuur.
    Hansapanga maakler Charlie Viikberg lausus, et enam langemisruumi eriti pole -- pangad on varsti saavutamas oma raamatupidamislikku väärtust. Tema sõnul võib sellisel juhul keegi aktsiad kokku osta ja panga kinni panna.
    «Ma siiski arvan, et nii hulluks asi ei lähe, kuid ega hinnad niipea tõusma kah ei hakka, inimesed ostavad pigem maju ja autosid,» rääkis Viikberg. Ta lisas, et Eesti aktsiaturul pole tõmbavat jõudu, mis aktsiaid tõusma sunniks.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Repliik: et kalli elektri talumise valu meenuks ka soojal suvel
Aastaaegade vaheldumine annab ka Eesti avalikule arvamusele hooajalise iseloomu. Just praegu, kui elektri hind on laes, tuleks küsida, kas mõni korralik tänapäevane tuulepark on tõesti nii talumatu, et sellele tuleb pidevalt rahalist ja poliitilist lõivu maksta, kirjutab Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Aastaaegade vaheldumine annab ka Eesti avalikule arvamusele hooajalise iseloomu. Just praegu, kui elektri hind on laes, tuleks küsida, kas mõni korralik tänapäevane tuulepark on tõesti nii talumatu, et sellele tuleb pidevalt rahalist ja poliitilist lõivu maksta, kirjutab Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
ELMO Rendi aktsia püüdleb IPO hinna juurde tagasi
ELMO Rent teatas täna novembri tulemustest ning ka uuest ligi 20 protsenti kõrgema hinnaga aktsiaemissoonist. Aktsia hind vastas sellele korraliku tõusuga, saavutades maksimumiks päeval isegi üle 11protsendilise kasvu.
ELMO Rent teatas täna novembri tulemustest ning ka uuest ligi 20 protsenti kõrgema hinnaga aktsiaemissoonist. Aktsia hind vastas sellele korraliku tõusuga, saavutades maksimumiks päeval isegi üle 11protsendilise kasvu.
Euroopa aasta idufirmade seast tõusevad esile Wise ja Wolt
Euroopa idufirmad ja eeskätt tehnoloogiasektorist tõmbavad tänavu raha kokku rekordilised 107 miljardit eurot, mida on aasta varasemast ligikaudu kolm korda rohkem, vahendab CNBC.
Euroopa idufirmad ja eeskätt tehnoloogiasektorist tõmbavad tänavu raha kokku rekordilised 107 miljardit eurot, mida on aasta varasemast ligikaudu kolm korda rohkem, vahendab CNBC.
Mänguturul tasub investoritel vaadata vanade tegijate poole
Kuigi mängutootjate aktsiad on pandeemia algusest kõvasti kasvanud, ei pruugi olla veel hilja kasvust osa saada, rääkis Äripäeva börsitoimetuse ajakirjanik Aivar Õepa. Siiski on tema hinnangul idufirmade asemel mõistlikum vaadata turul juba kanda kinnitanud ettevõtete poole.
Kuigi mängutootjate aktsiad on pandeemia algusest kõvasti kasvanud, ei pruugi olla veel hilja kasvust osa saada, rääkis Äripäeva börsitoimetuse ajakirjanik Aivar Õepa. Siiski on tema hinnangul idufirmade asemel mõistlikum vaadata turul juba kanda kinnitanud ettevõtete poole.