Vähi tuleb Eesti Pangast eemal hoida

Mul on hea meel selle üle, et oposit-sioon lubas eile president Lennart Merile toetada Mart Sõra kandidatuuri Eesti Panga nõukogu esimehe kohale. Hea meel sellepärast, et koalitsioon on ühe võimaliku panganõukogu esimehe kandidaadina nimetanud ekspeaminister Tiit Vähit.

Lugedes viimasel paaril nädalal ajakirjanduses ilmunud Vähi kommentaare, olen kindlalt arvamusel, et Vähi ja tema toetajad tuleb Eesti Pangast võimalikult kaugel hoida.

28. mail Sõnumilehes ja eile Eesti Päevalehes ilmunud Tiit Vähi kommentaarid on täis teravat kriitikat Eesti Panga kohta. Kuigi mitmed Vähi poolt kirja pandud seisukohad on minu arvates õiged, häirib mind Vähi kommentaare lugedes ekspeaministri kahepalgelisus.

Vähi lähtub oma kriitikas põhimõttest, et need, kes on minu vastu, langetavad pidevalt valesid otsuseid. Need, kes on sõbrad, teevad aga kõike hästi ja neid ei tohi kritiseerida ega nende tegevust kuidagi takistada. Isegi siis, kui Vähi sõprade tegevuse tõttu on keegi kahju saanud. Pean siin silmas praegust siseministrit Olari Taali, keda kaitstes sarnaneb Vähi emalõvile. Ekspeaminister süüdistab Hoiupangale noa selga löömises ehk Hoiupanga tegevuse lõpetamises Hoiupanga nõukogu, konkurente ja Eesti Panka. Ta kirjutas Sõnumilehes, et Hoiupanga suuraktsionäride esindajad otsustasid 28. aprillil minna teadlikult seaduserikkumise teele vähemalt neljas punktis. Samas jätab Vähi mainimata, et kogu Daiwa-skandaali peamine süüdlane on tema naabrimees Olari Taal, kes kogu tehingu algatas ja samas eiras krediidiasutuste seadust. Nimelt ei informeerinud Taal Hoiupanga nõukogu Daiwa-tehingu üksikasjadest.

Eilses artiklis viibutab Vähi ka näppu Maapanga poole, kust on väidetavalt ära kanditud 32 miljonit krooni, ja süüdistab keskpanka nõrgas järelevalves. Olari Taali tegevuse tõttu võib aga Hoiupank saada kahju 200 miljonit krooni. Selles ei näe Vähi midagi taunimisväärset. Pigem vastupidi, ekspeaministri arvates peaksid väikeaktsionärid Taalile tänulikud olema.

Pangandusteemadel sõna võttes unustab Vähi ära ka näiteks selle, et tema juhitud valitsus tegi poolteist aastat tagasi kingituse erakonnakaaslasele Koit Kaaristule.

Kaaristu firma Iris võttis riigile kuulunud Põhja-Eesti Pangast 60 miljoni kroonise laenu, mida ta ei suutnud hiljem tagasi maksta. Vähi juhitud valitsus otsustas, et 60 miljoni krooni suurusest laenust katab riik 37 miljonit krooni.

Nõustun Vähi väitega, et pangandusjärelevalve on Eestis olnud ümmargune null. Aga kui loen Vähi viimase aja kommentaare, siis olen sada protsenti veendunud, et pangandusjärelevalve ei paraneks ka siis, kui Tiit Vähist saaks Eesti Panga nõukogu esimees.

Vähi ei suudaks panganõukogu juhina olla üle grupihuvidest ja tegutseda riiklikult. Sellepärast on president Lennart Meri teinud õigesti, et on endale kindlaks jäänud ja koalitsiooni nõudmistele järele andnud.

Loodetavasti läheb Mart Sõra kandidatuur riigikogus läbi ja opositsioon suudab välistada olukorra, et Eesti Panga nõukogu hakkab otsuseid langetama ühe sõpruskonna soovidest lähtuvalt.