Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Töötaja lahkub omavoliliselt töölt
Praktikas esineb sageli olukordi, et töötaja lahkub omavoliliselt töölt, pidamata kinni töölepingu lõpetamiseks ettenähtud ühekuulisest etteteatamistähtajast, või lahkub töölt sellekohast avaldust esitamata.
Töötaja andis lahkumisavalduse 20.03.98 töölepingu seaduse (TLS) § 79 alusel sooviga lõpetada tööleping 27.03.98. Tööandja ei olnud sellega nõus ja nõudis töötajalt ühekuulisest etteteatamistähtajast kinnipidamist. Töötaja lahkus omavoliliselt nädala möödudes, st 27.03.98.
Millisest kuupäevast on tööandjal õigus tööleping lõpetada ja millises ulatuses võib töötajalt nõuda hüvitust vähem etteteatatud aja eest?
Töölepingu seaduse § 73 lõike 3 kohaselt lõpetab tööandja töötajaga, kes on enne töölepingu lõpetamist omavoliliselt töölt lahkunud, töölepingu päevast, mis järgnes päevale, kui töötaja töölt omavoliliselt lahkus. Seega on töölepingu lõpetamise kuupäev 28.03.98. TLS § 84 lõike 2 kohaselt on tööandjal õigus nõuda enne etteteatamistähtaja möödumist omavoliliselt lahkunud töötajalt hüvitusena keskmist päevapalka iga etteteatamistähtajast puudu jääva tööpäeva eest. Seega võib tööandjal hüvituseks nõuda 14 tööpäeva eest keskmist päevapalka.
Töötaja omavolilist töölt lahkumist kirjalikku avaldust esitamata tuleb vaadelda töötaja süülise käitumisena, mille eest on tööandjal õigus rakendada distsiplinaarkaristusena töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 6 alusel. Distsiplinaakaristuse määramisel tuleb kinni pidada töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse (TDS) § 11 kehtestatud nõuetest. Tööandja on kohustatud koostama vähemalt kahes eksemplaris dokumendi (käskkirja), millega vormistatakse distsiplinaarkaristus. Käskkirja kantakse karistatava töötaja nimi, süüteo toimepanemise aeg, süüteo asjaolude kirjeldus ja määratud karistus.
Loomulikult peab dokumendil olema selle koostamise kuupäev ning karistuse määranud isiku nimi ja allkiri. Töölepingusse tehakse lõpetamise kanne pärast distsiplinaarkaristuse määramist. TLS § 73 lõike 3 järgi on töötaja omavoliliselt töölt lahkumise kuupäev töölepingu lõpetamise kuupäev. TLS § 118 lõike 1 järgi on tööandjal õigus nõuda töötajalt hüvitust kuni tema ühe kuu keskmise palga ulatuses.
Kui töötaja ei maksa hüvitust tööandjale vabatahtlikult, st ei anna kirjalikku nõusolekut lõpparvest kinni pidada, võib tööandja nõuda selle väljamõistmist töövaidluskomisjoni või kohtu kaudu.