Usaldus on igand eraomandita ajast

16. juuni 1998, 00:00

Eestlane, eriti majandus-mees, ei taha olla loll. Vähemalt teiste silmis mitte. Mitmed, kes äris petta saanud, ei hakka seda suurelt kuulutama, vaid suruvad hambad kokku ja katsuvad ära kannatada.

Kannatamine läheb kalliks, sest kahju tekitamise võimalus suureneb võrdeliselt rikkuse ja info hulga suurenemisega. Ärilist informatsiooni koguneb ka väikeettevõtjal nii palju, et ta kõike seda meeles ei suuda pidada ja elektroonilistele andmekandjatele usaldab.

Usaldus ongi see, mis omanikule tihti kätte maksab. Niipea kui omanik info kuskile kirja paneb või salvestab, tekib oht, et see varastatakse.

Info vargus võib olla nii tahtlik kui juhuslik. Viimasel puhul on varaste sihiks arvuti ja selles sisalduv viiakse paratamatult kaasa.

Nii ühel kui teisel juhul oleks väiksema firma juhil targem strateegiline informatsioon enda teada hoida, kasvõi kodus kodeerituna, ja tingimata dubleerituna säilitada.

Ettevõtja võiks rakendada turvasüsteeme, mis info jaokaupa kättesaadavaks muudavad, võimaldades töötajatel tarvitada ainult seda infot, mis töö tegemiseks tarvis on.

Umbusaldusavaldusena töötajate suhtes seda võtta ei maksa, sest firmas on igaühel oma õigused ja vastutus. Pigem maksab töötajaid mõõdukalt umbusaldada ja rakendada tõhusat sisekontrolli süsteemi.

Kuritegevuse üldist pilti vaadates on oht majanduskuriteo ohvriks sattuda küll üsna väike, majanduse valda kvalifitseeritakse vaid iga 16.--17. kuritegu.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    28. November 2011, 18:41
    Otsi:

    Ava täpsem otsing