Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Seaduste eiramisest ja põllumajandusest

    Lugesin 4. juuni Äripäe-vast põllumajandusministri A. Variku artiklit «Seaduste eiramisest». Olen ka üks «isehakanud teoreetik» nagu nimetab neid minister oma artiklis ja ta soovitab kõigil läbi lugeda WTO Uruguay vooru mitmepoolsete läbirääkimiste kokkuleppe.
    Tõepoolest, seal on kirjas poliitilised otsused, mis mõjutavad nii riikidevahelisi majandussuhteid kui ka võimalikku vahendite äravoolu ühest riigist või ühest majandussektorist teise. Kirjutama ajendas mind aga hoopis see, et miks siis põllumajandusministeerium eesotsas minister Variku ja kantsler Tupitsaga ei seisa hea, et võetaks vastu majandussuhteid mõjutavaid seadusi.
    Lubatagu nendelt küsida, kus on maaelu arengu seadus, taluseadus. Juttu nendest on rohkem kui viis aastat. Need seadused oleks ju tõesti poliitilised otsused, mis mõjutavad maaelu. Kas Eestis arenevad talud või on õige praegune poliitika, mis on väiketaluvaenulik ja suurtootmisemeelne, see tuleks just poliitilise otsusega paika panna.
    Mõtlen hirmuga, mis saab minu kodukohas suure Väätsa OÜ kõrval, s.o suurtootmise kõrval elades. Milline on seal praegu põhjavesi ja kellele küll on vaja nii üleväetatud põlde, 800pealisi suurfarme ja sigalate sõnnikuläga. Nii hulga väetisega kasvatatud toitu ja loomasööta pole tarvis ei inimestele ega loomadele.
    Minister Varik räägib Euroopa Liidust ja suurtest tootmisüksustest. Imelik oli aga tema artiklist lugeda, et ma-jandustingimused põhjustavad vahendite äravoolu põllumajandussektorist teenindavatesse majandussektoritesse. Selleks, et seda ei juhtuks, ongi vaja poliitilisi otsuseid ja eeskätt maaelus tõeliselt eraomandusel põhinevat talumeelset põllumajanduspoliitikat. See kahjuks aga seni puudub. Ja ikkagi on kurb, et minister Varik küll püüab maha teha Mati Feldmanni, aga poliitilise suuna andjana maaelusse on ta leebelt öeldes saamatu.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Infoturbe ekspert: identiteedivargusi on rohkem kui maailmas inimesi, teadlikkus peab tõusma
Tänavust infoturbeaastat iseloomustavad uued ründeviisid, kasvav identiteedivarguste arv, keerukamaks muutunud ründed ning digitaalse tarneahela riskid, kirjutab IT-ettevõtte Datafox infotrube juht Janar Randväli.
Tänavust infoturbeaastat iseloomustavad uued ründeviisid, kasvav identiteedivarguste arv, keerukamaks muutunud ründed ning digitaalse tarneahela riskid, kirjutab IT-ettevõtte Datafox infotrube juht Janar Randväli.
Börsid alustasid uut kvartalit korraliku langusega
Aasia turud on kolmandat päeva languses ning tänaseks on oodata ka Euroopa ja USA turgudel suuremat kukkumist.
Aasia turud on kolmandat päeva languses ning tänaseks on oodata ka Euroopa ja USA turgudel suuremat kukkumist.
Uueks ehituse asekantsleriks saab Ivo Jaanisoo
Majandusministeeriumi ehituse asekantsleriks saab Jüri Rassi järel senine ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo.
Majandusministeeriumi ehituse asekantsleriks saab Jüri Rassi järel senine ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo.
Soomlastelt Mandatumi ostnud Invalda siseneb Eesti turule
Tänavu Sampo panga Mandatum kindlustuse Balti äride ostust teatanud Leedu varahaldur Invalda alustab pärast lubade saamist tänasest kindlustusäri Eestis, Lätis ja Leedus.
Tänavu Sampo panga Mandatum kindlustuse Balti äride ostust teatanud Leedu varahaldur Invalda alustab pärast lubade saamist tänasest kindlustusäri Eestis, Lätis ja Leedus.
Riik võtab Tallinna Haiglalt toetuse ära Kõlvart: siis haiglat ei tule
Euroopa Liidu taastekava Eesti osa vähenemise tõttu otsustas valitsus, et vähemprioriteetsed on ning taasterahastu toetusest ilma jäävad Tallinna Haigla ja Haapsalu raudtee.
Euroopa Liidu taastekava Eesti osa vähenemise tõttu otsustas valitsus, et vähemprioriteetsed on ning taasterahastu toetusest ilma jäävad Tallinna Haigla ja Haapsalu raudtee.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.