Diktofon

Diktofonid leiavad peale ajakirjandusväljaannete kasutamist ka paljude firmade kontorites. Koosolekuid ja läbirääkimisi on tunduvalt lihtsam salvestada diktofoniga kui hakata tegema stenogrammi. Teksti võib hiljem lindi pealt maha kirjutada. Hilisemate vaidluste korral on kerge välja selgitada, kes ja mida ütles. Üldjuhul ei peeta diktofone salajase jälgimise seadmeteks.

Saadaval on nii suure kui ka väikese kassetiga diktofone. Viimasel ajal on enam levinud väikese kassetiga lindistusseadmed. Mikrokassetid on kallimad ja tavalises magnetofonis neid kasutada ei saa. Mikrokassetidega diktofonid on väiksemad, mahtudes ilusti särgitaskusse või käekotti.

Diktofonid võimaldavad muuta lindistuskiirust. Pikkadel vestlustel on vaja pidevat lindistust kauem kui ka kõige paremad kassetid seda võimaldaksid. Osa diktofonidega on võimalik lindistada poole aeglasemalt, tavalise 2,4 cm/s asemel 1,2 cm/s. Seega mahub selliselt täislindistatud kassetile kaks korda rohkem materjali.

Enamikul diktofonidelt on sisseehitatud kõlar, kuid mõnedelt aparaatidelt teksti mahakirjutamiseks peab diktofoniga ühendama kõrvaklapi.

Diktofonidele on sisse ehitatud kas suundmikrofon ühes suunas kaugelt lindistamiseks või laia tundlikkusega mikrofon, mille puhul ei pea mikrofoni rääkijate suunas sihtima. Sellise diktofoniga on hea lindistada suuremas ruumis peetavat koosolekut. Eelnevalt tuleks siiski kontrollida, kui kaugelt räägitav jutt lindile jääb. Parematel mudelitel saab mikrofoni suunatundlikkust muuta.

Mugav funktsioon on VCVA, mis võimaldab lindistada ainult siis, kui mikrofoni saabub helisignaal. Samas «sööb» selline funktsioon lausete algussõnu.