Regionaalne maksusoodustus on uutele projektidele väheoluline

Riigikogu muutis 13. mail 1998 tagasi-ulatuvalt tulumaksuseadust (RT I 1998, 51, 757), mille alusel on laiendatud regionaalset tulumaksusoodustust peale I grupi põhivara ka ettevõtluses kasutatavatele seadmetele ja valitsuse nimekirja kantud põllumajandusmasinatele.

Seega võib ettevõte (v.a krediidiasutus ja Hüvitusfond) ning ettevõtlusega tegelev füüsiline isik teatud tingimustel alates 1. jaanuarist 1998 tulumaksu mõttes otse kuludesse kanda I gruppi kuuluva põhivara, ettevõtluses kasutatavate seadmete ning valitsuse nimekirja kantud põllumajandusmasinate soetamismaksumuse ning sellise vara parendamise, täiendamise, samuti seadmete paigaldamise kulud.

Samas on kaotatud piirang, et kulusse arvatud kõnealuse vara suhtes ei rakendata maksuamortisatsiooni ja parenduskulude kohta käivaid tulumaksuseaduse sätteid. Seega saab peale otse kuludesse kandmise arvestada sellelt varalt maksustamisperioodil ka amortisatsiooni.

Erinevalt muudest seadusega lubatud mahaarvamistest ei ole aga kehtiva tulumaksuseaduse § 21 alusel võimalik regionaalse tulumaksusoodustusega seotud põhivara kulutuste mahaarvamisega tekkinud kahju edasi kanda järgnevatele maksustamisperioodidele.

Regionaalne maksusoodustus muutub seetõttu uute ning arenemisjärgus ettevõtete jaoks väheoluliseks ega soodusta uusi äriprojekte Eestimaa vähemarenenud piirkondades.

Regionaalse maksusoodustuse tingimuseks on, et vara soetati, parendati ja täiendati, samuti seadmed paigaldati maksustamisperioodi jooksul valitsuse määratud piirkonnas.

Selleks piirkonnaks on praegu kogu Eesti territoorium, välja arvatud Tallinn, Keila ja Saue linn ning Harku, Saue, Saku, Rae, Jõelähtme ja Viimsi vald.

Samuti ei tohi ettevõte seda vara kahe aasta jooksul müüa, sest vastasel juhul tuleb varaga seonduvad kulud lisada vara müüja maksustatavale tulule.

1. jaanuarist 1998 jõustunud seadusemuudatusega lubatud mahaarvamise arvestamise ja deklareerimise täpsema korra peab kehtestama rahandusminister.