Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kaks sammu edasi, garantii tagasi

    Eesti valitsus on astunud esimesed konkreetsed sammud Venemaa-krii-sist kui mitte jagusaamisel, siis vähemalt arusaamisel -- peaministri majandusnõunik Heido Vitsur ja rahvussuhete nõunik Jevgeni Golikov on Moskvas. See on kõige efektiivsem majanduspoliitika, mida riik saab ajada.
    Riik võib ja saab sekkuda majandusse spetsiifilisel moel, milleks on ajada asju riikide tasemel, tehes lobitööd ministrite, miks mitte ka presidentide, kuningate, vürstide ja ?eikide kaudu. Siia valdkonda kuuluvad (vaba)kaubandusprintsiipide kokkulepped, pääs ülemaailmsesse kaubandusorganisatsiooni WTO, turu avamine oma riigi kaupadele, võitlus Eesti ekspordi tollitõkete vastu, samuti piirilepingu sõlmimine Venemaaga. Kui valitsus keerutab Toompeal pöidlaid ja mõtiskleb vääramatu jõu üle, ei võida Eesti majandus kokkuvõttes mitte midagi.
    Sel ettevõtjal, kes praegu maksab soliidset tulumaksu, on õigus maksuraha eest ka midagi vastu saada. Samas on ettevõtjal üldjuhul raskem pääseda teise riigi võimukoridoridesse. See ei olegi tema ülesanne.
    Väga positiivne on ka Eesti ja Läti põllumajandusministrite kokkusaamine, kus tõenäoliselt vaidluste käigus kohustati Lätit vabakaubanduse lepetest kinni pidama. Just sellist majanduspoliitikat on vaja.
    Negatiivne tendents Venemaa-suunal seostub meie praeguse liiderpanga tegevusega. Hansapank on veendunud, et valitsus peab ettevõtjaid toetama ja garanteerima nende laene 300 miljoni krooni ulatuses. Mis on ühele kommertspangale meeliülendavam kui anda laenu riikliku garantiiga -- risk puudub ju täielikult!
    Eriti sisukas ei tundu ka ettepanek rublade konverteerimise skeemist mingi Saksa kommertspanga kaudu.
    Endastmõistetavalt on iga skeem, mis kogu raha ära ei söö, Venemaa võlgade kättesaamiseks hea. Paljude vahendajate kaudu tehes ei pruugi selles kindel olla.
    Selge on ka see, et Saksamaal ei konverteerita ühtegi arverubla dollariks, niisamuti kui ka Eestis. Konverteerimine käib ikkagi Venemaal, kus Saksa pangal on korrespondentarve. Korrespondentpanganduse põhimõtte järgi liiguvad rublad arvelt arvele lõppkokkuvõttes Venemaal, nii nagu dollarid liiguvad arvelt arvele USAs. Kui millestki üldse uue skeemi puhul rääkida, siis ligipääsust rublade konverteerimisele Venemaal.
    Praegu tundub, et pigem tahab Hansapank kogu ettevõtmisele soliidsust lisada, et kergemini ka Eesti maksumaksja raha sellesse kaasata. Aga see on puhas spekulatsioon. Maksumaksja rahale panuse tegemine -- ükskõik, kelle peas see mõte peaks tekkima -- on kindlalt vabaturumajanduse põhimõtetest kaugenev skeem.
    Kaubandussuhted mistahes riigiga, sealhulgas Venemaaga, on igal juhul kasulikud. Kui kusagil on olemas turg, siis miks mitte müüa. Ainult tagantjärele tarkus on näpuga näidata, et miks te Venemaale viisite, miks te läände ei müünud jne.
    Kuna Venemaa on suur riik, siis on ka seal toimuvate protsesside inerts suur. Kriisist väljatulek võib võtta aega, kuid raske on uskuda, et riik jätab inimesed lausa nälga. Aga raske on hõlmata vene hinge...
    Mati Feldmann on Äripäeva kolumnist.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Euribor läheneb juba kahele protsendile
Paljude laenudega seotud kuue kuu euribor on jõudnud 1,851 protsendini. Viimati oli euribor nii kõrge 2009. aastal vahetult peale finantskriisi algust.
Paljude laenudega seotud kuue kuu euribor on jõudnud 1,851 protsendini. Viimati oli euribor nii kõrge 2009. aastal vahetult peale finantskriisi algust.
Tööandjad: pika plaanita saab Eesti edulugu otsa
Tööandjate Keskliit avaldas oma tavapärase valimiste-eelse manifesti, sõnastamaks need probleemid ja lahendused võtmeküsimustes, millest sõltub Eesti ettevõtete ja inimeste heaolu. Äripäev avaldab lühikokkuvõtte dokumendist, mis kannab seekord pealkirja „Aeg on olla ajast ees“ .
Tööandjate Keskliit avaldas oma tavapärase valimiste-eelse manifesti, sõnastamaks need probleemid ja lahendused võtmeküsimustes, millest sõltub Eesti ettevõtete ja inimeste heaolu. Äripäev avaldab lühikokkuvõtte dokumendist, mis kannab seekord pealkirja „Aeg on olla ajast ees“ .
Porsche tuleb börsile 82,5 eurose hinna pealt
Porsche AG emafirma Volkswagen teatas kolmapäeva õhtul, et Porsche AG tuleb börsile 82,5 eurose hinna pealt ehk börsile tuleku hind on esialgse pakkumisvahemiku ülemises servas, vahendab Reuters.
Porsche AG emafirma Volkswagen teatas kolmapäeva õhtul, et Porsche AG tuleb börsile 82,5 eurose hinna pealt ehk börsile tuleku hind on esialgse pakkumisvahemiku ülemises servas, vahendab Reuters.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Eesti Energia juht loodetakse leida uue aasta alguseks Otsitakse ka välismaal töötavaid Eesti juhte
Eesti Energia juhikandidaatidega kavatsetakse läbirääkimisi pidada kuni aasta lõpuni, kahenädalast konkursiaega riigifirma nõukogu liiga lühikeseks ei pea.
Eesti Energia juhikandidaatidega kavatsetakse läbirääkimisi pidada kuni aasta lõpuni, kahenädalast konkursiaega riigifirma nõukogu liiga lühikeseks ei pea.
Britid viivad pooled oma sõdurid Eestist koju
Sajad Briti sõdurid lahkuvad NATO lubadustest hoolimata jõulude ajal Eestist tagasi kodumaale. Seda hoolimata Eesti valitsuse ootusest kuni 2000 sõduri riiki jäämisest, millele oleks veel lisandunud mõni sada.
Sajad Briti sõdurid lahkuvad NATO lubadustest hoolimata jõulude ajal Eestist tagasi kodumaale. Seda hoolimata Eesti valitsuse ootusest kuni 2000 sõduri riiki jäämisest, millele oleks veel lisandunud mõni sada.
Raadiohommik otse Äriplaanilt: kuhu tüürivad tipptegijad jägmisel aastal?
Äripäeva raadio hommikuprogramm läheb neljapäeval otse-eetrisse Kultuurikatlast, kus toimub majanduskonverents Äriplaan 2023. Hommikuprogrammi tuleb oma plaanidest rääkima lausa kümme tipptegijat.
Äripäeva raadio hommikuprogramm läheb neljapäeval otse-eetrisse Kultuurikatlast, kus toimub majanduskonverents Äriplaan 2023. Hommikuprogrammi tuleb oma plaanidest rääkima lausa kümme tipptegijat.

Olulisemad lood

Raadiohommikus: tööandjate soovitused ja edu biotehnoloogias
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis räägime tööandjate ootustest ja soovidest riigivalitsemises, edukast biotehnoloogia ettevõtjast, Amazonis müümisest ja korteriturul toimuvast.
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis räägime tööandjate ootustest ja soovidest riigivalitsemises, edukast biotehnoloogia ettevõtjast, Amazonis müümisest ja korteriturul toimuvast.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.