Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Makromajandus räägib devalveerimise vastu

    Eesti makromajanduslikud näitajad, mis teises ja kolmandas kvartalis tublisti paranesid, ei anna alust krooni devalveerimiseks.
    Jooksevkonto puudujääk vähenes teises kvartalis 493,1 miljonit krooni, 1298,7 miljoni kroonini. Puudujääk, mis oli vahepeal paisunud 13 protsendini sisemajanduse kogutoodangust, kahanes aastases arvestuses 11 protsendini. Kaubavahetuse ja teenuste bilansi puudujääk vähenes teises kvartalis 580,5 mln krooni võrra, 1281,5 mln kroonini.
    Otseinvesteeringud Eestisse suurenesid teises kvartalis 252,1 miljoni krooni, 1167,9 miljoni kroonini. Krooni kattevara suurenes juunis 735 miljonit, 11,568 miljardini. Kattevara suurenemine krooni devalveerimiseks küll põhjust ei anna.
    Need on kõige üldisemad krooni seisundit iseloomustavad näitajad. Kui me ei devalveerinud krooni siis, kui jooksevkonto puudujääk oli 13% SKTst, siis seda vähem põhjust on praegu.
    Oluline rahvusvaluuta stabiilsuse tingimus on tasakaalus eelarve. Eelmiste aastate riigieelarved on olnud tasakaalus ja täitunud üle, mis näitab, et maksude laekumine on paranenud. Ületäitumine on võimaldanud moodustada stabilisatsioonifondi, mille suurus on praegu 1,11 miljardit krooni.
    Väikese ülejäägiga on ka järgmise aasta eelarve, 18,45 miljardit krooni. 1999. aasta eelarve on koostatud 8,5protsendilist tarbijahinnaindeksit ja 6protsendilist majanduskasvu arvestades. Viimase ülevaate järgi ennustab rahandusministeerium selleks aastaks isegi 6,5--7protsendilist majanduskasvu. Tõenäoliselt muutub eelarve täitumine siiski pingelisemaks, sest ülihea 1997. aasta mõju ulatus veel sellesse aastasse. Üldist maksukoormust, mis jääb 36% piirimaile, ei ole planeeritud tõsta, mis on õige. Kuidagi ei saaks nõustuda uute maksudega, vaid juba kehtestatud maksud tuleb kokku koguda.
    Tarbijahinnaindeks näitab aeglast langustendentsi: vahemikus august 1997 kuni august 1998 võrdus THI 9,8 protsendiga, võrdluseks detsember 1996 kuni detsember 1997: 12,3%.
    Krooni tervist mõjutab suuresti kommertspankade seisund: potentsiaalsed laenukahjumid Venemaale suunatud ettevõtete makseraskuste tõttu ja negatiivne valuutapositsioon 627,9 mln krooni. Devalveerimise korral tähendab viimane pankadele otsest kahjumit. Seega ei tohiks pangad devalvatsioonist huvitatud olla. Kaitse negatiivse valuutapositsiooni tekkimise eest võiks seisneda valuutaforvardite müügiääre tõstmises.
    Devalveerimise korral satuks raskustesse enamik laenukliente, kelle laen on seotud Saksa margaga. Need asjaolud ei tohiks panku devalveerimist ootama panna, pigem vastupidi.
    Devalveerimisele eelneb peaaegu alati kiire intressimäärade tõus: lühiajalised intressid tõusevad taevasse. Eestis aga on lühiajalised intressid hoopiski langenud. Kroonilaenude keskmine intress oli juulis 15,46%, augustis 14,13%. DEMiga seotud laenude samad näitajad olid 11,85% ja 10,77%.
    Et pankade kliendid jookseksid valuutale tormi, pole samuti märgata. Juulis olid nõudmiseni hoiustest valuutas 24,3% ja kroonis 75,7%, augustis olid samad näitajad 23,6% ja 76,4%. Ka tähtajalistes hoiustes pole märgata valuuta osatähtsuse suurenemist.
    Et Eesti kommertspangad leiavad endale läänest tõsised partnerid, siis ei tohiks tekkida situatsiooni, kus rahakraanid välismaalt on ühel hetkel kinni keeratud.
    Kõik need faktorid räägivad krooni makromajandusliku tugevusvaru kui mitte paranemisest, siis vähemalt säilimisest. Kui ka usk kõvasse krooni oleks endiselt tugev, polekski muretsemiseks põhjust.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ehituspood Viimsis paneb uksed kinni: "Ootame tormiseid aegu“
Viimsi Kaubahoovis tegutsev ehituspood sulgeb praeguse plaani järgi novembri lõpus uksed, kuna näeb tulemas raskeid aegu.
Viimsi Kaubahoovis tegutsev ehituspood sulgeb praeguse plaani järgi novembri lõpus uksed, kuna näeb tulemas raskeid aegu.
Eksperdid: Eesti pensionisüsteem toetub liiga raskelt esimesele sambale
Eesti pensionisüsteemi sammaste loogika on paigast nihkunud. Nüüdselt ülekaalukalt esimese sambale toetuv süsteem ei paku piisavat asendussissetulekut ning vajab selgemat ja ausamat eesmärgistamist, kirjutavad Tallinna ülikooli professor Lauri Leppik ning arenguseire keskuse eksperdid Magnus Piirits ja Johanna Vallistu.
Eesti pensionisüsteemi sammaste loogika on paigast nihkunud. Nüüdselt ülekaalukalt esimese sambale toetuv süsteem ei paku piisavat asendussissetulekut ning vajab selgemat ja ausamat eesmärgistamist, kirjutavad Tallinna ülikooli professor Lauri Leppik ning arenguseire keskuse eksperdid Magnus Piirits ja Johanna Vallistu.
Porsche aktsia odavnes alla IPO hinna
Porsche aktsia sulgus täna 81,8 eurol, mis on 70 eurosenti alla IPO hinna.
Porsche aktsia sulgus täna 81,8 eurol, mis on 70 eurosenti alla IPO hinna.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
LinkedIni ekspert juhtidele: tehke rohkem kisa ja kära, hoiate raha kokku
Ettevõtete juhid peaksid looma LindkedInis isikliku konto ja ehitama persoonibrändi, kuna see aitab tulevikus värbamiskulusid kokku hoida, rääkis LinkedIni ekspert Indrek Põldvee.
Ettevõtete juhid peaksid looma LindkedInis isikliku konto ja ehitama persoonibrändi, kuna see aitab tulevikus värbamiskulusid kokku hoida, rääkis LinkedIni ekspert Indrek Põldvee.
Hirmust tuleb rääkida, et seda mitte karta
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Elektri universaalteenuse hinnaarengu määrab saastekvoodi turg
Börsipaketi uue teenuse vastu vahetanud kliendid ei pea enam pingsalt jälgima Nord Pooli hindu, kuid peaks olema kursis saastekvoodi hinnaga, mis universaalteenust otseselt mõjutab, kirjutab Eesti Energia energiaturu ülevaates.
Börsipaketi uue teenuse vastu vahetanud kliendid ei pea enam pingsalt jälgima Nord Pooli hindu, kuid peaks olema kursis saastekvoodi hinnaga, mis universaalteenust otseselt mõjutab, kirjutab Eesti Energia energiaturu ülevaates.

Olulisemad lood

Oluline võit Ukrainale: vene väed suruti Lõmanist välja
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.