Eesti Panga uus kaardivägi

Talvel ja kevadel hoogsalt viljeldud poliitiline tants Eesti Panga nõukogu ja selle esimehe valimise ümber näib jõudvat lõpusirgele. Keskpanga nõukogu esimees Mart Sõrg esitas oma meeskonna koosseisu riigikogu juhatusele ja peagi peaks parlamendi menetlusse jõudma keskpanga nõukogu liikmete nimetamise eelnõu.

Kompromissialdis nõukogu esimees on teinud võimukuluaarides tugevat tööd ning vaatlejate arvates ei tohiks esitatud nimekiri erilisi vaidlusi tekitada. Tegemist tundub olevat praegustes oludes poliitiliselt tasakaalustatud seltskonnaga, kust ei puudu ka tõsiseltvõetavad majandusteadlastest spetsialistid.

Praegust valitsusliitu esindaksid keskpanga nõukogus koonderakondlane Mati Meos ja maaliitlane Ants Järvesaar, kaudselt vast ka endine riigikontrolör Hindrek Meri, kelle kandidatuuri esitas Maarahva erakond.

Opositsiooni poole esindajateks saaksid reformierakondlane Kalev Kukk, kes on ka praeguse nõukogu liige, ning mõõdukas Mihkel Pärnoja. Ambitsioonika Keskerakonna huve hakkab arvatavasti esindama erakonnaga seotud parteitu Erik Terk, lisandub veel sõltumatu majandusprofessor Jüri Sepp.

Nõukogu liikmekandidaadid on suhteliselt tasakaalukad (õnneks puuduvad nende seast need agressiivse mõttelaadiga persoonid, kes on aeg-ajalt esitanud üpris kummalisi arusaamu keskpangandusest). «Vana kaardiväge» ja järjepidevust jäävad esindama Kalev Kukk ja Mart Sõrg.

Ega uue nõukogu elu kerge tule. Kui ka praegu saavutatakse poliitiline kokkulepe ja tasakaalustatus, ei pruugi see sugugi samaks jääda pärast järgmise aasta parlamendivalimisi.

Tasuks meelde tuletada, et ka eelmine keskpanga nõukogu kajastas omaaegset poliitiliste jõudude vahekorda, ent poliitilisel maastikul toimusid vahepeal suured nihked ning keegi ei saa taolisi muutusi välistada ka tulevikus. Seega võivad ka tulevikus tugevneda poliitilised rünnakud keskpanga väljatöötatava ja elluviidava rahapoliitika vastu.

Alati leidub poliitikuid, kes arvavad, et keskpank on üks suur meepott, kuhu saab oma karvase käe sisse ajada ja rahuldada mõne huvigrupi erihuve.

Kuigi eelmisel keskpanga nõukogul tuli vastu võtta väga vastutusrikkaid otsuseid ja Eesti kogu rahasüsteem valutult käivitada, oli neil mingis mõttes kergem. Eesti poliitikud olid veel verisulis, tegelesid rohkem omavahelise võimuvõitlusega ega söandanud eriti palju vahele torkida keskpanga tegevusse.

Tolleaegsed rahareformi kavandajad ja elluviijad eesotsas akadeemikute Uno Mereste ja Raimund Hagelbergiga said koostöös rahvusvaheliste ekspertidega rahulikult tööd teha ja oma ideid ellu viia.

Keegi ei vaidlusta enam Eesti rahareformi edukust, sellest oli eeskuju võtta nii mõnelgi üleminekumaal. Paraku pole tolleaegsed põhitegijad vajalikku tunnustust leidnud ning viimastel aegadel said neile osaks tuule tiibadesse saanud poliitikute rünnakud ja mõnitused.

Uued olulised lahendamist nõudvad probleemid tekivad seoses Eesti loodetava tulevase ühinemisega Euroopa Liiduga ja kohandumisega Euroopa rahasüsteemiga (mis saab valuutakomitee süsteemist?), üleminekuga krooni seotusele euroga, krooni devalveerimisootuste ja -katsetega.

Küllap on lahendamist vajavaid probleeme ka seoses Eesti Panga kui organisatsiooni arendamisega: organisatsioonilise struktuuri paremustamine, sisekontrolli ja juriidilise poole tugevdamine jne.

Võib väita, et Eesti Pank kui Eesti Vabariigi põhiseaduslik institutsioon on oma ülesannetega senini edukalt toime tulnud, keskpanga kui organisatsiooni tegevust saab ja tuleb aga tõhusamaks muuta ning ka selles valdkonnas tuleb panga nõukogul oma roll täita.