Energiamüük teenib klientide apsakate pealt

Kullo Vende saatis 30. septembril Energiamüügi poole teele 195 krooni asemel kogemata 1955 krooni.

Kui ta päev hiljem oma raha tagasi küsima läks, selgus, et niisama lihtsalt seda tagasi ei saa.

«Mulle anti võimalus jätta see summa ettemaksuks, mis mulle ei sobinud. Tahtsin raha tagasi ja konsultant ütles, et peab sellelt 7 protsenti teenustasu arvestama. Teiseks hoiatas ta, et koju tuleb montöör võimaliku arvestipettuse avastamiseks,» kõneleb Vende.

Kui Vende küsis, mille alusel teenustasu võetakse, ei näidatud talle mingit hinnakirja või käskkirja.

Vende peaks Energiamüügile raha tagasisaamiseks maksma 123 krooni. «Asi pole summas, vaid põhimõttes,» rõhutab ta.

Energiamüügi direktor Väino Milt kuulab juhtumi ära, uurib asja ning teatab siis, et Energiamüük on juba 1996. aastal kehtestanud ametkonnasisese lisateenuste hinnakirja.

Ta põhjendab veenvalt, kuidas koduste elektriarvestite ülevaatamine kulutusi nõuab. Sama suur töö olevat kliendi süü tõttu eksliku summa tagastamine. «Meile on see paras tüli -- ametnik peab tund aega tegutsema jne,» seletab ta.

Energiamüügi Tallinna osakonna juhataja Veljo Sedrik lisab, et üldiselt sisaldab taoline rahakanne koguni 40--50 kuluartiklit. «Tuleb maksta pangateenuse eest, kontrollida elektriarvesti näitu inimese kodus, kontrollida laekumisi,» meenuvad talle kolm esimest.

Suurte summade pealt tema kinnitusel 7 protsenti ei võeta.

«Meil on tingimus, et üle 2000kroonise valemakse puhul läheb protsent väiksemaks,» täpsustab ta.

Teised kommunaalteenuseid pakkuvad ettevõtted klientide eksimuste pealt ei teeni.

ASid Eesti Telefon, Tallinna Soojus, Tallinna Vesi, Eesti Gaas ja kinnisvarahooldusettevõtted maksavad valesti kantud raha tagasi tasuta.

ASi Tallinna Vesi teatel juhtub sellist valekannet 4--5 korda aastas ja alati on inimene raha otse Tallinna Vesi kassast kätte saanud või on see talle pangakontole kantud. «No ma ei tea, mis suur tüli see on,» lisab tundmatuks jääda soovinud ametnik.

Tallinna Soojuse vanemraamatupidaja Hela Lepp sõnab, et kui tuleb raha eraisiku kontole tagasi kanda, siis maksab ettevõte pangateenuse eest ise.

Eesti Telefoni Tallinna eraklientide finantsosakonna juhataja Mare Mark on analoogse probleemiga isiklikult tuttav, sest tema abikaasa maksis paar päeva tagasi Eesti Telefonile mõeldud raha kogemata arvutifirma Microlink pangakontole. «Tegelengi siin praegu küsimusega, kuidas teda aidata,» räägib Mark. Ka Eesti Telefon ei võta tema sõnul sellisel juhul teenustasu.