Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti elektroonikal on ekspordipotentsiaali
Donnely tutvus paarikümne Eesti elektroonikatööstusettevõttega ekspordiagentuuri ekspordi arendamise programmi raames eesmärgiga leida ettevõtetele ekspordipartnereid.
Donnely sõnul on Eesti elektroonikatööstuse plussid kõrgtehnoloogia ning koolitatud töötajad. Toodangu ekspordivõimele aitab kaasa ka tööjõu odavusest tingitud konkurentsivõimeline hind.
Donnely sõnul on koostööpartnereid võimalik leida eelkõige Skandinaaviast, sest Eestil on sinna eksportimisel kogemusi ning kasuks tuleb ka geograafiline lähedus. Ta märkis, et järgneva paari kuu jooksul tegeldakse külastatud ettevõtete toodangule ekspordivõimaluste leidmisega.
Tänaseks on Eestis ligi 350 elektroonikatööstuse ettevõtet 7000 töötajaga. Ettevõtete kogukäive oli eelmisel aastal 1,4 mld krooni. 1994. a oli kogukäive 400 mln krooni. Suurema osa käibest annavad allhanke tegijad ja arvutitootjad. USA konsultatsiooni- ja turu-uuringute firma Technology Forecasters Inc uuringul kasvab maailmas nõudlus elektroonikaseadmete järele keskmiselt 7,5% aastas. Elektroonika komponentide järele kasvab nõudlus keskmiselt 25% aastas.
Esimene ekspordi arendamise programm keskendub toiduainete-, rõiva-, puidu- ja elektroonikatööstusele, millel nähakse suuremat potentsiaali. Programm on Pharega seotud. Ekspordiagentuuri nõunik Tony Powl lausus, et programmi maht on 1,5 mln ECUd (~23 miljonit krooni).