• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Argitõdede kramp

    Vähegi kooliharidust nuusutanud inimene teab, et päike tõuseb idast ja loojub läände. Meie igapäevastes askeldustes piisab sellisest teadmisest täielikult. Olukord muutub aga tundmatuseni, kui me ennast igapäevasest keskkonnast välja rebime ja globaalsemaid ülesandeid soovime lahendada -- näiteks satelliiti maapinna suhetes kindlale kohale taevasse riputada.
    Samamoodi tuleb käibetõdedesse suhtuda majanduses, kus seosed alati taustsüsteemist (poliitilisest, sotsiaalsest, kultuurilisest jne keskkonnast) sõltuvad. Majandusel on aga üks suur erinevus loodusest ja tehnikast.
    Loodusseaduste ümberkujundamisse poliitikud tavaliselt oma nina ei topi (jätame suurte diktaatorite vastavad katsed siin reeglit kinnitavaks erandiks). Majanduse kohta on aga igal poliitikasse jõudnud lasteaednikul, bioloogil, astronoomil või muul taolisel midagi «ülitarka» öelda, kuigi teadmised ja terminoloogia pärinevad kohvilauavestlustest.
    Suure panuse käibetõdedest lähtuva segaduse tekitamisse annavad aga ajakirjanikud, kes peavad sõnaseadmise kunsti kõrval kirjutamiseks valitud aine tundmist üleliigseks. 28. septembri juhtkirjas tõestavad Peteri printsiibi kehtivust Äripäeva ajakirjanikud, kes püüavad lahata Euroopa Liitu (EL) integreerumise mõju Eesti põllumajandusele meil üldlevinud libaliberaalsete käibetõdede alusel. ELis põllumajandusele ja maaelule üldse suunatud toetustel on põhimõtteliselt erinev mõju Eesti põllumajanduse konkurentsivõimele enne ja pärast ELi liikme staatuse saamist. Selle eiramine võib Eestile liitumisläbirääkimistel komistuskiviks saada ja edaspidi väga suurt kahju tekitada.
    EL maksab oma eelarve kaudu kinni ligi poole põllumajandussaaduste ja toiduainete tootmiskuludest. Eesti pole libaliberaalse ajuhalvatuse tõttu neid subsiidiume senini tasakaalustustollidega neutraliseerinud. Nii hävitavad praegu ELi subsideeritud põllumajandussaadused Eesti turgu hõlvates meie maaelu majanduslikku baasi. Eesti põllumajanduse sajanditega omandatud elujõudu tõestab asjaolu, et isegi kaks korda halvemates majanduspoliitilistes tingimustes on suutnud mingi osa sellest veel välisinvasioonile vastu panna. See annab põhjuse optimistlikult hinnata ELiga ühinemisest oodatavaid tulemusi.
    ELi majanduspiiri taha jäädes ei ole laostumine aga enam kaugel, sest Eesti Panga inflatsiooniline rahapoliitika nuumab ülikasumitega toiduainete importijaid ja kägistab kulude tõusuga kodumaist tootjat.
    Olukord muutub Eesti põllumehe jaoks radikaalselt ELi liikmeks saamisel. Konkurentsitingimused liikmesriikide tootjatega võrdsustuvad (kolmandate riikide suhtes saame koguni eelise) ja kõik oleneb nüüd tõepoolest meie endi tööst. Ei ole alust Äripäeva kartusel, et meie maamees muutub laisaks. ELi subsiidiumid ei lange sülle ahju peal magajale, vaid need tuleb raske maatööga välja teenida.
    Tihe konkurents ja ületootmine ELi põllumajandussaaduste turul suretab konkurentsivõimetud tootjad subsiidiumidest hoolimata välja. Kõrged kvaliteedistandardid nõuavad suuri investeeringuid. Võrdsed majanduspoliitilised konkurentsitingimused loovad aga praegusest tunduvalt soodsama investeerimiskeskkonna. ELi siseturu ühtsus annab vaba juurdepääsu seni suletud turgudele. Sellega lahendatakse Eesti põllumajanduse arengu senised põhiprobleemid -- välisturgude suletus ja kõlvatu väliskonkurents siseturul.
    Eestil on ka oma väga suured eelised, mis tulenevad hõredast asustatusest, põllu- ja karjamaa rohkusest ja puhtast keskkonnast. Muidugi tuleb ELi astumisel taga kahetseda isamaalikke, reformaatorlikke, mõõdukate jms libaliberaalide poolt hävitatud põllumajanduslikku suurtootmist, sest EL ei ole harrastustalunike mängumaa. Eesti maaelu aitab ainult võimalikult kiire integratsioon ELi siseturuga, sest surnute reanimatsiooniga EL ei tegele.
    Loodetavasti kajastavad Äripäea juhtkiri jms kirjutised ainult puudujääke majanduslikus harituses. Halvimal juhul tuleks karta, et Eesti maaelu hävingut taotlevad jõud valmistavad ühiskondlikku arvamust ette Eesti astumiseks Euroopa Liitu ilma põllumajandusele ja maaelule võrdseid konkurentsitingimusi nõudmata-saavutamata. Hoiatavaks näiteks on siin Eesti nn vabakaubanduslepingud (muuhulgas ka ELiga), millesse vaba kauplemine põllumajandussaadustega «unustati» partnerite survel sisse kirjutada.
    Janno Reiljan on Tartu ülikooli välismajandusprofessor.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Portaalides käib kinnisvara soodusmüük. "Agressiivne hinnatõus on möödas." Müüjate turust on saamas ostjate turg.
Kinnisvaraportaalides on korterid saanud külge soodsamad hinnasildid ja müüki paisatakse järjest rohkem kinnisvara, kuid eksperdid suhtuvad sellesse stoilise rahuga.
Kinnisvaraportaalides on korterid saanud külge soodsamad hinnasildid ja müüki paisatakse järjest rohkem kinnisvara, kuid eksperdid suhtuvad sellesse stoilise rahuga.
Ärikutse: hakkame end sättima – unistuste saarele
Kui praegu teab Eestit 8 protsenti jaapanlastest, siis pärast Osaka maailmanäitust võiks neid olla viiendik, kirjutab Eesti Tokyo saatkonna äri- ja investeeringute nõunik Oliver Ait.
Kui praegu teab Eestit 8 protsenti jaapanlastest, siis pärast Osaka maailmanäitust võiks neid olla viiendik, kirjutab Eesti Tokyo saatkonna äri- ja investeeringute nõunik Oliver Ait.
S&P 500 aktsiaindeks jätkas langust uue tänavuse põhjani
USA aktsiaturud alustasid nädalat languse ja S&P 500 indeksi uue tänavuse põhjaga.
USA aktsiaturud alustasid nädalat languse ja S&P 500 indeksi uue tänavuse põhjaga.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Raadiohitid: vihjed kasvusektoritele ja hinnalangusele uusarendustes
Kust võiks investorid leida praegusel ajal kasvu, mis viitab peidetud hinnalangusele uusarenduste turul ja kuidas elada üle langusperiood ehituses – need olid sel nädalal raadiokuulajate põletavamad küsimused, millele saadetest vastust otsiti.
Kust võiks investorid leida praegusel ajal kasvu, mis viitab peidetud hinnalangusele uusarenduste turul ja kuidas elada üle langusperiood ehituses – need olid sel nädalal raadiokuulajate põletavamad küsimused, millele saadetest vastust otsiti.
Azovstali omanik plaanib Euroopasse terasetehast
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Taani: Nord Stream 2 gaasitoru lekib ohtlikult
Taani energiajärelvalve teatel lekib Läänemere põhjas olev gaasitoru Nord Stream 2 ohtlikult; lekke kohas on välja kuulutatud meresõidu keelutsoon.
Taani energiajärelvalve teatel lekib Läänemere põhjas olev gaasitoru Nord Stream 2 ohtlikult; lekke kohas on välja kuulutatud meresõidu keelutsoon.
Raadiohommikus: Kas kallis energia röövib teatrite ja majutusasutuste kliendid?
Samal ajal kui meelelahutus- ja majutusasutused otsivad lahendusi järsult kerkinud energiakulude katteks, ähvardab kiire hinnatõus viia neilt kliendid.
Samal ajal kui meelelahutus- ja majutusasutused otsivad lahendusi järsult kerkinud energiakulude katteks, ähvardab kiire hinnatõus viia neilt kliendid.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.