Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Valitsus maksab põllumehele tuleva aasta suvel

    Vekslite idee ei meeldi maaerakondadele, sest kogu toetusraha ei jõua abivajajateni.
    Riigikogu Maarahva erakonna fraktsiooni esimees Tiit Tammsaar kinnitas, et valitsuse vastuseis riigikogu soovitusele ammutada raha stabilisatsioonifondist ei põhjusta Koonderakonna ja maarahva ühenduse (KMÜ) lõhenemist.
    «KMÜ on praegu pikantses olukorras,» kommenteeris Tammsaar valitsuse vastuseisu valitsusliidu parlamendiinitsiatiivile.
    Valitsus töötab sellel nädalal välja skeemi, kuidas tagada jagatavatele võlakirjadele ehk vekslitele kate, sest valitsus ei kavatse stabilisatsioonifondist raha võtta.
    Vekslite väljastamine tõotab kasu pankadele, kes teenivad valitsuse kava kohaselt ligi 50 miljonit krooni, ütles Tiit Tammsaar. Pangad ostavad vekslid maameestelt Tammsaare andmetel kokku 18protsendilise vaheltkasuga, millest riik katab 10 protsenti.
    «Tootjad maksavad pankadele 20 miljonit krooni, et riigi abi kätte saada,» selgitas Tammsaar.
    Eesti suuremate kommertspankade juhid ei soovinud eile veksliprojekti kommenteerida. «Ma ei soovi midagi öelda enne, kui pole näinud valitsusepoolset selgitust,» ütles Hansapank Eesti peadirektor Indrek Neivelt.
    Peaministri majandusnõunik Aare Järvan ütles, et põllumehed vajavad raha oma kohustuste täitmiseks hiljemalt detsembrikuus, kuid riigil pole praegu vaba raha.
    «Jutt stabilisatsioonifondist laenamisest on sõnademäng, sest stabilisatsioonifond pole mingi institutsioon, mis saaks laenu anda,» täpsustas majandusnõunik.
    Põllumajandusministeerium valmistab ette toetuste maksmist kolmes osas. Rahaliselt kõige väiksema summa, 20--30 miljonit krooni maksab valitsus sotsiaalse kompensatsioonina. Iga lehmapidaja saab 1000 krooni lehma pealt, kui kirjutab abitaotluse ja saab sellele vallavalitsusest kinnituse.
    130--140 miljonit krooni jagatakse hektaritoetusena teravilja külvipinna alusel. Iga hektari eest makstakse 180 krooni toetust, mis korrutatakse piirkondliku ilmastikukoefitsiendiga
    Ligi 60 miljonit krooni makstakse efektiivsuskoefitsendi alusel nendele põllumeestele, kes on teinud tootmisesse pikaajalisi investeeringuid.
    Jaanus Männik maarahvaerakonna fraktsioonist ütles, et maamehed soovivad stabilisatsioonifondi kallale minna, sest neil ei õnnestunud kaitsta ideed koostada aasta lõpuks ilmastikukahjude kompenseerimiseks lisaeelarve. Eelarveseaduse kohaselt ei tohi riigikogu peale 1. oktoobrit lisaeelarvet teha.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Raadiohommikus: meie mees Kiievis ja inflatsiooni kasvupind
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Eesti 200 juht: Kaja Kallasel on riigi pikaajalised kulud käest läinud
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Tööhõiveraporti ootuses sulgusid peamised USA indeksid madalamal
Wall Streeti peamised indeksid sulgusid neljapäeval madalamal. Investorid ootavad nüüd tööministeeriumi tööhõiveraportit, mis ilmub reede hommikul.
Wall Streeti peamised indeksid sulgusid neljapäeval madalamal. Investorid ootavad nüüd tööministeeriumi tööhõiveraportit, mis ilmub reede hommikul.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Pevkur esitab välisluure juhiks Kaupo Rosina
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Raadiohommikus: meie mees Kiievis ja inflatsiooni kasvupind
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Uuring: pea pooled ettevõtted kavatsevad kuue kuu jooksul palka tõsta
Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalka tõsta 43% tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54% tööandjatest.
Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalka tõsta 43% tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54% tööandjatest.

Olulisemad lood

Maailmakuulus landitootja kolibki tootmise Eestisse
Soome landitootja Rapala andis teada, et otsustas nugade ja lantide tootmise kolida üle Pärnusse, mille üksuse juht tõdes aga, et praegu on pigem äraootamise aeg.
Soome landitootja Rapala andis teada, et otsustas nugade ja lantide tootmise kolida üle Pärnusse, mille üksuse juht tõdes aga, et praegu on pigem äraootamise aeg.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.