Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ehitusturg kahaneb

    Seoses vajadusega kärpida tuleva aasta riigieelarvet on rahandusministeerium teinud valitsusele ettepaneku külmutada järgmiseks aastaks planeeritud uusehituste alustamine kokku 49 miljoni krooni ulatuses. Koos eratellimuste vähenemisega pärsib see vahepeal hoogustunud ehitustegevust ja võib alandada ehitustööde maksumust.
    Suurima objektina jääb tuleval aastal ära justiitshoone ehitamine Tartus. Sinna oli plaanis koondada praegu linna peal laiali, enamasti kehvades ruumides asuvad justiitsasutused. Edasi lükkub Tartu vangla ehitus. Riigieelarvest ei eraldata raha mitme keskkonnakaitse-
    objekti rajamiseks.
    Peale uusehituste oli 1999. aastal plaanis alustada renoveerimistöid 154 mln kr eest.
    Rahandusministeeriumi investeeringute talituse juhataja Meelis Steinberg pidas tõenäoliseks, et ministeeriumid kärbivad sedagi summat kolmandiku ehk umbes 50 mln krooni võrra. «Vähene raha tuleb suunata pooleliolevate objektide lõpetamisele,» leidis ta.
    Ehitusettevõtjate liidu tegevdirektori Ilmar Linki sõnul võib ehitusturg tuleval aastal kahaneda 30--40%. Ehitusfirmad on arvestanud eelkõige eratellimuste vähenemisega. «Kui nüüd ka riiklikke tellimusi ei lisandu, pole olukord kiita. Eks ettevõtted pea oma kulusid kärpima,» leidis ta.
    Link pidas tõenäoliseks, et konkurentsi suurenedes ka ehituse hinnad mõnevõrra langevad. Tallinn on tema sõnul juba planeerinud sellele tuginedes oma investeeringute suurendamist.
    «Kui elamispinna ruutmeetri hind langeks, oleks see teretulnud kinnisvaraarendajaile ja elanikele, aga ma kahtlen selles,» märkis samas Veskimöldre eramupiirkonda rajava Arco Investeeringute ASi juhatuse esimees Kaido Saveljev.
    Ehitusfirma FKSM juhatuse esimees Andres Koger ütles, et järgmise aasta ehitusturg kahaneb eelkõige erasektori arvel, mille tellimused vähenevad dramaatiliselt. «Arvan, et aastal 1999 erasektor praktiliselt ei ehita ja kõik isiklikud investeerimisotsused lükatakse edasi järgmisse sajandisse. Värvitakse ära vaid vannitoa ja köögi lagi ning see on kõik,» selgitas ta.
    Kogeri sõnul peavad kõik ehitusettevõtted oma varasemad otsused üle vaatama, ebaefektiivsest tegevusest ja ka mõningaist töötajaist vabanema ning kõik sisemised reservid kasutusele võtma. Hinnalangus ehituses ei ületa Kogeri sõnutsi 5--6% ja see võib jääda suurema tähelepanuta. Ellu jäävad selles olukorras suured ja päris väikesed spetsialiseerunud ettevõtted. Löögi alla sattuvad keskmised peatöövõtuga tegelevad firmad, prognoosis Koger.
    Tänavu kolme kvartaliga küünib ehitusettevõtete tööde kogumaht 9,6 mld kroonini, mis oli 43% mullusest enam. III kvartalis ehitati 3,9 mld krooni eest, mis oli kehtivais hindades 36% enam kui mullu samas ajavahemikus.
    Eesti ehitusfirmades töötab kokku umbes 33 000 inimest.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Aasiat tabas kümnendi suurim müügilaine, dollar tegi jälle rekordi Analüütik: tuleb globaalne majanduslangus
Aasia aktsiaturud kukkusid kolmapäeval, sest laenamise kallinemine süvendab hirmu ülemaailmse majanduslanguse ees ja paiskab investoreid turvalise dollari juurde. Euro tüürib tasapisi kahe kümnendi madalaima taseme suunas.
Aasia aktsiaturud kukkusid kolmapäeval, sest laenamise kallinemine süvendab hirmu ülemaailmse majanduslanguse ees ja paiskab investoreid turvalise dollari juurde. Euro tüürib tasapisi kahe kümnendi madalaima taseme suunas.
KIKi spetsialistid: võtame Euroopa otsetoetustest rohepöörde tegemisel tuge
Euroopa otsetoetustel on suur potentsiaal aidata keskkonna heaks palju ära teha. Teiste riikide projektidega konkureerimist ei maksa peljata, kirjutavad Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) arengu- ja koostöökoja juht Helen Sulg ning ringmajanduse ja ressursisäästu valdkonnajuht Rita Jürmann.
Euroopa otsetoetustel on suur potentsiaal aidata keskkonna heaks palju ära teha. Teiste riikide projektidega konkureerimist ei maksa peljata, kirjutavad Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) arengu- ja koostöökoja juht Helen Sulg ning ringmajanduse ja ressursisäästu valdkonnajuht Rita Jürmann.
USA aktsiaindeks langes 2020. aasta novembri tasemele
USA aktsiaturg tegi teisipäeval uue käesoleva aasta põhja ning jõudis tasemele, kus indeks oli viimati 2020. aasta novembris. Languse põhjuseks on intressimäärade tõus ning majanduse jahtumine.
USA aktsiaturg tegi teisipäeval uue käesoleva aasta põhja ning jõudis tasemele, kus indeks oli viimati 2020. aasta novembris. Languse põhjuseks on intressimäärade tõus ning majanduse jahtumine.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Pereettevõtja: tippjuhtimine on nagu matšeetega võsas raiumine
Tippjuhtimist peetakse üksildaseks ja kuigi võib ju konsulteerida parimate nõuandjatega, siis otsuse, karmi või hea, peab langetama siiski tippjuht ise, leiab pereettevõtja Aigar Pindmaa.
Tippjuhtimist peetakse üksildaseks ja kuigi võib ju konsulteerida parimate nõuandjatega, siis otsuse, karmi või hea, peab langetama siiski tippjuht ise, leiab pereettevõtja Aigar Pindmaa.
Azovstali omanik plaanib Euroopasse terasetehast
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Euroopa Liit lubab reageerida jõuliselt Nord Streami sabotaažile
Euroopa Liit lubab jõulist ja ühtset vastust tõenäoliselt tahtlikule teole, mille eesmärk oli tekitada lekkeid Venemaa ja Saksamaa vahelises gaasijuhtmes Nord Stream 1.
Euroopa Liit lubab jõulist ja ühtset vastust tõenäoliselt tahtlikule teole, mille eesmärk oli tekitada lekkeid Venemaa ja Saksamaa vahelises gaasijuhtmes Nord Stream 1.
Ragnar Sass Saksamaa iduettevõtetele: Ukraina vajab teid
Eesti ükssarviku Pipedrive kaasasutaja Ragnar Sass saabus Münchenis toimuvale iduettevõtluse festivalile Bits&Pretzels otse Ukrainast ning kutsus ka Saksa ükssarvikute loojaid üles sõjas riiki aitama.
Eesti ükssarviku Pipedrive kaasasutaja Ragnar Sass saabus Münchenis toimuvale iduettevõtluse festivalile Bits&Pretzels otse Ukrainast ning kutsus ka Saksa ükssarvikute loojaid üles sõjas riiki aitama.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.